Luminori blogi

Puust ja punaseks: kuidas kujuneb sinu tulevane pensionisumma?

Foto: Shutterstock

Pension on praegu kuum teema, kuid üldine teadlikkus Eesti pensionisüsteemi olulisematest mehhanismidest ei ole kuigi kõrge, nagu selgus eelmisel aastal Luminori tellitud pensioniuuringust. Näiteks ei tea pooled eestlastest, milline on aastaks 2026 üldine pensioniiga Eestis, ning eksitakse ka muudes pensionisüsteemi puudutavates üldistes faktides. 

Selge on see, et kui infot on palju ja mitmesugust, on raske selles orienteeruda ning veel raskem sellest enda jaoks oluline välja noppida. Siinkohal tuleme appi ning toome välja kõige olulisema Eesti pensionisüsteemist.

Mis on pension?

Pensionite liike on erinevaid, kuid selles artiklis keskendume vanaduspensionile. See on igakuine hüvitis, mida saavad inimesed, kes vanusest tingituna enam ei tööta ning seega ei saa palka. Pensioni eesmärk on tagada neile inimestele igakuine sissetulek, et ära elada. 

Hetkel on vanaduspensionile mineku iga 63 aastat ja 9 kuud, järgmisel aastal on see 64 aastat. Aastast 2026 saavad inimesed pensionile 65. eluaastast. Kuid selleks, et ka vanaduspõlves hästi elada, tuleb pensioniks valmistuda juba varem. Alates tööturule sisenemise hetkest on inimene seotud pensionisüsteemiga ning tehtavad valikud mõjutavad seda, kui palju ta tulevikus vanaduspensioni saab. 

Mida tähendavad kolm pensionisammast ja kust tuleb sinna raha? 

Pensionisüsteem on igas riigis erinev, kuid enamasti tuleb teatud osa pensioniraha maksudest. Eestis toetub pension kolmele sambale ehk makstava pensioni suurus sõltubki sellest, kui palju on igasse sambasse raha kogutud.

I sammas ehk riiklik vanaduspension on riigi poolt makstav pension, mida saavad kõik inimesed, kes on Eesti Vabariigis töötanud vähemalt 15 aastat või elanud Eestis vähemalt 5 aastat enne pensioni taotlemist. Tegemist pole isiklikult kogutud vahenditega, vaid põlvkondadevahelise kokkuleppega ehk selle osa pensionist finantseerivad praegu töötavad maksumaksjad.

I sambasse tuleb raha tööandja makstavast sotsiaalmaksust, mis on 33% töötaja palgast. Sellest 13% suunatakse ravikindlustusse ning II samba puudumisel 20% praeguste pensionäride pensionite maksmiseks. 

II pensionisamba näol on tegemist kogumispensioniga, mille raha kogutakse tööea jooksul inimese enda palgast ning riigikassasse laekuvast sotsiaalmaksust. Ehk kui ollakse liitunud II sambaga, läheb iga kuu 2% inimese brutopalgast tema isiklikule pensionikontole ning riik lisab sellele töötaja palgalt makstavast sotsiaalmaksust oma osa, mis on kokku 4% inimese brutopalgast. See tähendab ka seda, et tema pealt makstavast sotsiaalmaksust läheb tänaste pensionide maksmiseks 20% asemel 16%.

Näide: Jaan ja Mari saavad mõlemad 2000 eurot brutopalka. Kuna tööandja peab lisaks palgale maksma riigile ka 33% sotsiaalmaksu, siis mõlema töötaja kohta kulub selleks 660 eurot. Nagu teame, siis sotsiaalmaksust 13% läheb ravikindlustusse ning seega jääb sotsiaalmaksust järele veel 20%. Kuna Jaan ei ole liitunud II pensionisambaga, läheb kogu 20% ehk tema palga mõistes 400 eurot praeguste pensionide maksmiseks. Mari on II sambaga liitunud ja tema puhul läheb praeguste pensionide maksmiseks 16% ehk 320 eurot ning ülejäänud 4% ehk 80 eurot läheb tema enda II pensionisamba kontole. Kui sellele lisada veel tema enda palgast makstav 2% ehk 40 eurot, siis Mari isiklikule II samba pensionikontole laekub igal kuul kokku 120 eurot.

III sammas on täiendav kogumispension, mille eesmärk on anda inimestele võimalus kindlustada oma vanaduspõlv paremini kui ainult I ja II sammas koos seda võimaldavad. See on vabatahtlik ja täielikult eravahenditest kogutav pension, mille sissemakseid teeb kas inimene ise või tema tööandja.

Sellele sambale on määratud ka riiklik maksusoodustus, mis tähendab, et III sambasse tehtud maksetelt saab 20% tulumaksu tagasi. Seega kui maksad aastas oma III sambasse 1000 eurot, saad järgmisel aastal 200 eurot tulumaksuna tagasi. Maksusoodustuse saamiseks tasub aga jälgida, et sissemaksed ei ületaks 15% inimese brutosissetulekust või ei ületaks aastas 6000 eurot.

Millest sõltub pensioni suurus? 

Pensioni suurus sõltub sellest, mitu sammast inimesel on — kas tal on lisaks I ehk riiklikule sambale ka II ning isegi III sammas. Pension sõltubki nende sammaste suurustest kokku. 

Riikliku ehk I samba pensioni suurus sõltub baasosast, staažiosast ja kindlustusosast. Baasosa vaadatakse üle iga aasta 1. aprillil ning praeguse seisuga on see 215,5148 eurot. Sellele lisandub staažiosa ja kindlustusosa. Esimest arvestatakse kuni 1998. aastani ning sõltub töötatud, õpitud ja sõjaväes teenitud perioodist. Teist arvestatakse alates 1999. aastast ning see sõltub teenitud palga suurusest ja töötatud aastatest. Ühe staažiaasta ja kindlustusosa rahaliseks väärtuseks kuupensionis on praegu 7,104 eurot.

Näide: Kui Mati on töötanud keskmise palgaga 50 aastat, siis tema riiklik pension arvutatakse välja selliselt: 50 tööaastat x 7,104 (staaži- või kindlustusosa) + 215,5148 (baasosa). Seega Mati pension oleks ümardatult 571 eurot kuus.

II samba suurus sõltub sellest, kui palju on sambasse inimese palgast sissemakseid tehtud ning sellest, kui hästi on pensionifondid suutnud kogutud raha aja jooksul kasvatada. II sambasse kogutud raha paigutatakse inimese enda valitud pensionifondi või -fondidesse.

Neid haldavad fondijuhid, kes investeerivad kogutud pensioniraha erinevatesse varadesse. Nende eesmärk on hoiul olevat summat kasvatada, et inimesele II sambast makstav pension oleks lõpuks suurem sellest, mida inimene ja riik ise kogunud on.

Sotsiaalkindlustusameti kodulehel on kalkulaator, mis aitab täpsemalt arvutada II pensionisamba suurust ning seda, kui suure osa moodustab see igakuisest pensionist. 

Sarnaselt II sambaga sõltub ka III pensionisamba suurus sellest, kui palju sissemakseid on inimene (või tema tööandja teinud) ning kuidas on fondijuht pensionifondi paigutatud raha aja jooksul kasvatanud.

Kuna sissemaksed sellesse kogumissambasse ei ole kuidagi reguleeritud, võib inimene koguda sinna nii sageli ja sellistes summades, kui ise soovib. Iga summa on täiendus vanaduspõlves makstavale pensionile. 

Kui suur on keskmine pension ja mida see sinu jaoks tähendab?

Käesoleva aasta märtsi andmetel on Eestis keskmine brutokuupalk 1451 eurot. Sellest saame tuletada keskmise netokuupalga, mis on sellisel juhul 1191 eurot. Keskmine inimene tahab vanaduspõlves saada pensionit, mis on vähemalt 70% tema viimasest palgast. Keskmise netopalga põhjal peaks keskmine soovitud pension olema seega ligi 834 eurot kuus. 

Aga kui suur on tegelik keskmine vanaduspension? Selle aasta esimese kvartali andmetel on see vaid 485,4 eurot. See on kõigest 41% keskmisest kuupalgast, mis tähendab, et käärid reaalsuse ja soovide vahel on väga suured — rahasse panduna lausa 348,6 eurot.  

Praegune miinimum brutopalk täistööajaga töötamise eest on 584 eurot kuus, mis teeb minimaalseks netopalgaks umbes 550 eurot kuus. Seega keskmine pensionär peab kuus elama vähema kui miinimumpalga eest.  

Mida saab siis keskmise pensioni eest endale lubada? Mitte just palju. Tallinnas saab üürida Mustamäel või Lasnamäel väikese korteri 200–300 euro eest. Sellele lisanduvad elekter, vesi ja toit. Seega näeme, et keskmise pensioniga on väga raske ära elada, rääkimata veel muude asjade ostmisest — olgu selleks siis katki läinud teler, pesumasin või telefon. 

See statistika peaks tõestama, et ainult riiklikest vahenditest pensionipõlves hästi ära ei ela. Selge on see, et I pensionisambast ehk riigi sotsiaalmaksust makstav hüvitis üksinda on väike. Seega ei peaks pension olema ainult pensionäride mure, vaid et väärikas heas hästi ära elada, tuleks sellele hakata varem mõtlema. 

Kuidas saada oma ootustele vastavat pensionit?

Oluline on leida varakult endale sobivad täiendavad lahendused pensioni kogumiseks: lihtsaim ja igale inimesele kättesaadav võimalus on koguda II ja kindlasti ka III pensionisambasse. Vajalike ressursside olemasolul võib kasvatada sääste ka investeerides või miks mitte ostes kinnisvara müümiseks ja rentimiseks.

Oma eale, palgale ja pensioniootusele sobiva igakuise säästmise suuruse leidmiseks on mõistlik kasutada mõnda internetis kättesaadavat kalkulaatorit. Näiteks pensionifondid.ee lehel on võimalik ennast autentides näha, kui suur on tulevikus sinu eeldatav pension. Samuti on seal võimalik välja arvutada, kui suur peaks olema sinu igakuine lisapanus III pensionisambasse, et saada endale sobivat pensionit.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.