Luminori blogi

Puust ja punaseks: kuidas valida endale sobivaim teise või kolmanda samba fond?

Pensionifondi valimine ei pea ilmtingimata olema keeruline.Foto: Shutterstock

Ehkki sobiva pensionifondi valimine võib esmapilgul tunduda midagi väga keerulist, on põhitõed siiski lihtsad ja kõigile arusaadavad. Millest lähtuda nii teise kui kolmanda samba pensionifondi valiku tegemisel ning milliseid vigu kindlasti vältida, räägib Luminori pensionifondide fondijuht Vahur Madisson.

Otsused tuleb langetada õigeaegselt

Kui teise sambaga liitumine on kohustuslik noortele tööturule astujatele, siis kolmanda samba puhul on tegemist täiendava võimalusega, mistõttu on selle tegemine vabatahtlik. See on ka peamine põhjus, miks kolmas sammas pole inimeste seas nii hõlmatud, kui tegelikult võiks. 

“Ühelt poolt on teadlikumad inimesed seda võimalust küll kasutanud, kuid üks osa inimesi kahjuks veel mitte. Tõenäoliselt takistab paljusid aspekt, et kolmanda samba puhul peab ise esimese sammu tegema ja endale sobiva fondi valima, mis võib paljude jaoks esmapilgul keeruline olla,” sõnas Madisson.

Siiski soovitab fondijuht selle sammu esimeses järjekorras ette võtta ning otsused õigel ajal ära teha, kuna kohustuslikest pensionisammastest saadav igakuine pension ei pruugi vanaduspõlve mugavaks nautimiseks piisav olla. “Soovitan kalkulaator ette võtta ja välja selgitada, milline on sinu igakuiselt saadav pension ning mõelda, kas see on sulle piisav.”

“Kolmandasse sambasse investeerimiseks on riigi poolt antud maksusoodustus, et seda veelgi soodustada. Seetõttu on igati mõistlik seda võimalust kasutada, seda enam, et maksete sagedust ja suurust saab ise reguleerida vastavalt võimalustele. See teeb ta teisest sambast oluliselt paindlikumaks,” rääkis ta.

Fondide põhimõtted on sarnased

Siiski tuleb kolmanda samba puhul pidada meeles põhitõdesid ehk tunda mängureegleid. “Riigi poolt on kolmandale sambale pandud paar piirangut: kuna kehtib maksusoodustus, siis päris kõiki sissetulekuid kolmandasse sambasse suunata ei saa. See võib olla kuni 15% aastasest sissetulekust või kuni 6000 eurot aastas.”

Ehkki teise ja kolmanda samba fonde ristkasutada ei saa, on nende põhimõtted siiski sarnased. “Enamik fondivalitsejatest pakub fonde madalamast riskist kõrgemani, seda nii teises kui ka kolmandas sambas. Investorid saavad valida sealt endale sobivaima variandi,” kirjeldas Madisson.

Ent kuidas sobivat fondi ikkagi valida? Selle määrab eelkõige ära pensionini jäävate aastate arv ehk kogumisperioodi pikkus. “Kui vaadata finantsturgude ajalugu, siis võib öelda, et kui inimesel on jäänud pensionini rohkem kui 10 aastat, võiks eelistada enamuses aktsiatesse investeerivaid fonde, seda nii teise kui kolmanda samba puhul.” Kui periood muutub lühemaks, tuleks kaaluda madalama riskiga fonde, kus on vähem aktsiaid ja rohkem võlakirju.

Samas ei saa Madissoni sõnul ainult vanusest lähtuda – palju sõltub ka inimese personaalsest riskitaluvusest, senisest kogemusest ja tunnetusest. “Kui turgudel on parasjagu keerulisem periood ning valitud on aktsiafond, ent summasid on kogutud juba üsna palju, võib tekkida kartus, et kas oleks õigem olemasolevatest fondidest väljuma ja need madalama riskiga fondide vastu välja vahetama või mitte. Tihtipeale ei ole need emotsionaalsed otsused tagantjärele vaadatuna kõige paremad olnud,” märkis ta. Suuri kõikumisi tuleb turgudel aeg-ajalt ikka ette ning see on Madissoni kinnitusel investeerimise lahutamatu osa. Seega saab ise mõjutada vaid seda, kuidas kõikumisi talutakse.

Kas minu fondil läheb hästi või halvasti?

Paljude jaoks tekitab sageli arusaamatust, kuidas aru saada, kas valitud fondil läheb hästi või halvasti ning kas tootlus on ainuke tegur, mille põhjal seda otsustada. “Fondide tulemuste jälgimiseks on olemas erinevaid keskkondi: Pensionikeskuse lehel peetakse arvestust fondide osakute ja omanike üle ning see koondab enda alla ka kogu vajaliku info tootluste ja raporteerimise kohta, mida saab fondide lõikes jälgida ja seeläbi erinevaid fonde võrrelda,” kirjeldas ta.

Lisaks sellele on ka iga fondivalitseja leheküljel võimalik vajaliku infoga tutvuda. Pensionifondid.ee lehel saab enda teise ja kolmanda samba fondi tulemusi jälgida ning mõelda, kuidas pensioni kogumine üldises plaanis edeneb. “Kalkulaatori abil saab lihtsa ülevaate, kas see summa, mida hetkel kogutakse, on piisav või vajab see korrigeerimist. See on sageli investori jaoks isegi huvitavam informatsioon.”

Valitud pensionifondi käekäiguga liiga tihedalt tutvuma ei pea, ka paar korda aastas on piisav. Kindlasti ei tohiks Madissoni soovituse järgi keskenduda lühiajalisele perioodile, vaid hinnata pikemaajalist ehk 5–10 aasta pikkust ajaperioodi. “Pikk vaade näitab, kuidas fond erinevates majandustsüklites käitus ja neid läbis. Kui me keskendume vaid viimase aasta tootlusele, ei anna see head ülevaadet, kuna praeguse langusfaasi puhul hakatakse fondi vahetama millegi muu vastu, mis ettevaatavalt nii hästi ei teeni,” selgitas ta.

Siiski leidub ka teadlikumaid investoreid, kes oskavad vaadata portfellide koosseisu ning hinnata nendest tulenevaid riske ja eripärasid. “Fondid on suhteliselt läbipaistvad ning portfelle raporteeritakse igakuiselt. Kellel on huvi, siis teadlikkuse kasvatamine on investori puhul igati teretulnud,” ütles Vahur Madisson.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.