Kas kõrge euribor on see maailm, kus me tegelikult praegu elada tahaksime? Euribor annab endast märku inimeste igakuistes laenumaksetes, mis inflatsiooni tõttu suurenenud väljaminekute taustal mõjuvad eriti tugevalt. Kuidas aga inflatsioon euribori mõjutab ning miks on kõrge euribor tegelikult hea uudis, selgitab Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.

Rahunev inflatsioon kohe euribori madalamaks ei tee

Kuid kuidas on omavahel seotud euribor ja inflatsioon? „Ega keskpangal pole juba toimunud hinnatõusuga midagi peale hakata. See on ajalugu. Kuna hinnatõus on pika vinnaga protsess, mida niisama lihtsalt peatada ei saa, aitab toimunud hinnatõus mõista seda, mis oodata on,” alustas Uusküla.

Eelmise aasta hinnatõus mõjutab palgaootuseid ja palk lepitakse kokku enamasti vaid kord aastas. “Kuna kõik ettevõtted ei muuda hindu samal ajal, siis jõuavad kasvavad kulud vaid samm-sammult tarbijahindadesse. Seepärast vaatavad keskpangad toimunud hinnatõusu ja püüavad inflatsiooni ootuse ja tulevase hinnatõusuga võidelda. Kui hinnatõus on suurem, kui esialgu arvati või loodeti, siis kardetakse ka suuremat hinnatõusu edaspidi ja tõstetakse hinnatõusuga võitlemiseks seetõttu ka intressimäära,” selgitas ta.

Eestis alanes hinnatõusu tempo alates eelmise aasta teisest poolest ning madalam hinnatõus on kestnud tänaseks veidi kauem kui 6 kuud. „Kui juulis ja augustis olid energiahinnad tipus, siis oktoobris veel lisandunud energiahüvitis aitas hinnad allapoole tuua,” kirjeldas Luminori peaökonomist. Kuivõrd automaatselt rakenduvad toetusmeetmed on tänaseks lõppenud, on see ka peamine põhjus, miks näiteks tarbijahinnaindeks võrreldes märtsikuuga aprillis 2% tõusis, kuid see on ühekordne sündmus.

Kuigi praeguses olukorras paistab, et ka euroala hinnatõusu tempo on aasta võrdluses aeglustunud, võiks loogiliselt ka oodata kiiret intressimäärade langust. Seda Lenno Uusküla sõnul siiski oodata ei ole, hoopis vastupidi. “Siin on peidus üks suur “aga”: nimelt ei ole keskpank vaatamas eelkõige nn koguinflatsiooni, vaid eeskätt seda numbrit, mida ta kõige rohkem kontrollida saab – alusinflatsiooni (hinnakasvu ilma energia-, toiduainete, alkoholi- ja tubakatoodeteta).” Samuti lähtutakse otsuste tegemisel kogu euroala, mitte vaid ühe riigi või regiooni näitajatest.

Paraku on alusinflatsioon endiselt euroalal tõusuteel, mistõttu ei saa keskpank alandada ka intressimäärasid, kuna pikalt kestnud võitlus pole veel kaugeltki võidetud. “Seega teeb euribori hetkel kõrgeks just kartus, et paljud hinnad tõusevad veelgi,” selgitas Luminori peaökonomist.

Kõrge euribor on hoopis hea uudis?

Lenno Uusküla sõnul on just kõrge euribor see maailm, kus me tahame elada. “Kõrge euribor tähendab, et majandusel läheb hästi. Kiire euribori langus oleks võimalik praegu siis, kui hinnad enam ei kasvaks, mis tähendaks, et majandus langeks ning et paljud kaotaksid töökoha. Keskpank hoiab kõrget intressi ainult seepärast, et euroala majandusel läheb hetkel hästi. Palga- ja hinnakasvu ootuse lõpp saavad aset leida vaid siis, kui euroalal tekib märkimisväärne majanduskriis – see toob omakorda euribori alla.”

Keskpank mõjutab euribori, mitte ei määra seda 

Vahet tuleb teha euribori ja keskpanga intressimäärade vahel. “Aeg-ajalt kostab väiteid, et Euroopa keskpank otsustas, et euribor on hetkel teatud väärtusega. Tegelikult otsustab Euroopa Keskpank rahapoliitika intressimäärade üle. Keskpanga peamised laenud on ühe nädala pikkused. Keskpank saab euribori ehk seda intressimäära, millega pangad teineteisele pikemaks ajaks, näiteks kuueks kuuks raha laenavad, vaid mõjutada. Nagu kevad on näidanud, siis ei pruugi keskpanga intressiotsuse mõju euriborile plaanipäraselt minna: märtsis oli keskpank tõstmas intressimäära, kuid rahaturu intress hoopis samal ajal alanes.” 

“Kui keskpank ei suuda mõjutada euribori, siis on keskpanga jaoks inflatsiooniga võitlemine keerulisem. “Paari kuu jooksul on olnud keskpanga otsuste mõju euriborile ja seeläbi majandusele väiksem. Nii saab hinnatõus jätkuda kauem, kui esialgu loodeti.”

Kuid mida kiiremini ja tugevamalt tõstab keskpank intresse ja euribor kasvab, seda tugevam on signaal kogu majandusele, et tulevikus on hinnatõus väiksem. See tähendab, et euribor peab tõusma oodatust veel kõrgemale ja jääma kõrgeks kauemaks ajaks, kuna muudmoodi ei õnnestu inflatsiooniga võidelda. “Mida kiirem ja tugevam on intressimäära reaktsioon, seda väiksem on tulevane hinnatõus, mis omakorda teeb meie elu lihtsamaks,” lisas ta.

Kiire ja tugeva reaktsiooni heaks näiteks on Ameerika Ühendriigid, kus leidis hiljuti aset ajalooline hetk. “Eelmise aasta inflatsioon ja rahapoliitika intressimäär jõudsid mõlemad 5% tasemele – see tähendab, et normaalne olukord, kus intressimäär on hinnatõusust kõrgem, hakkab tasapisi kätte jõudma. USA on selles olukorras juba jõudnud intressimäära veelgi tõsta, kuna alusinflatsioon on sarnaselt euroalale siiski kasvutrendis. Kuid sellises olukorras võib öelda, et keskpank on inflatsiooni tõeliselt kontrolli all hoidmas,” kirjeldas ta.

Seega tõdeb Luminori peaökonomist, et Euroopa Keskpank pole inflatsioonile hetkel olnud sama tugev vastane kui USA keskpank. “5% suurune 6 kuu euribor pole üldse mitte võimatu – see tähendab 4,5% keskpanga laenuintressi ja ootust, et keskpank võib intressimäära veel tõsta. Kui suvega hinnatõus ei taltu, ja neid märke on pigem vähe, siis võib aimata, et keskpanga intress ja euribor tõusevad sügisel veelgi. Euribor peaks hinnatõusule järele jõuda samamoodi nagu USAs,” sõnas ta lõpetuseks.