Luminori blogi

Räägime investeerimisest: võimalused, mida kaaluda neljanda pensionisambana

Foto: Shutterstock

Tark ja teadlik investeerimine on hea viis oma tulevikku veelgi paremini kindlustada. Olemasolevad säästud ei pea mitte niisama arvel või kogumiskontol seisma, vaid märksa mõistlikum on panna oma vara kasumit teenima. 

Kui mõelda rohkem tulevikule, siis on peale pensionisammaste inimestel säästude kogumiseks ja tuleviku kindlustamiseks veel teisigi variante. Samas tuleb meeles pidada, et need variandid ei ole mõeldud pensionisammaste asenduseks, vaid nendele lisaks.

Luminori investeerimis- ja riskianalüüsi tiimijuht Anton Skvortsov räägib, millised on erinevad võimalused investeerimiseks ning kuidas neid targalt ära kasutada.

Pensionisammastest loobuda ei tasu

Kui planeeritud pensionireform läbi läheb, tekib inimestel võimalus võtta II pensionisambasse kogunenud raha tervenisti välja. Keskmisel inimesel on praeguseks sambasse kogunenud umbes 6000 eurot, kuid kindlasti ei tasu seda välja võtta mõttega kogu raha ära kulutada. 

Kui plaan on raha ise edasi investeerida, siis enne otsuse langetamist tasub järele mõelda, kas sa oskad kindlustada oma rahale paremat tootlust kui asjatundjast pensionifondi juht. Sellisel tasemel investeerimine eeldab pidevat õppimist, uudiste lugemist, asjadel silma peal hoidmist ning planeerimist. Seepärast on II ja III sammas enamikule turvalisim variant ja see aitab lisaks säästa nii sinu aega kui ka tegelikult raha. 

Samuti jääb inimene pensionisambast loobudes ilma investeerimisvõimalustest, mis eeldavad väga suurte summadega investeerimist. Pensionifondide üheks eeliseks ongi näiteks see, et neis saab investeerida ka erakapitali, mida tavainimesel on omal käel väga raske teha. 

Pensionisammaste üheks suurimaks eeliseks on see, et peale iseenda panuse annab riik sellele igal kuul juurde ja nii on märksa lihtsam endale pensioniks raha koguda.

Inimeste poolt II sambasse tehtud maksetele annab riik omalt poolt juurde kahekordse panuse ning III samba sissemaksete pealt saab järgmisel aastal 20 protsenti tulumaksutagastust. See tähendab, et riik garanteerib kalendriaasta jooksul tehtud sissemaksetele 20-protsendilise tootluse lisaks sellele, mida fond ise teenib. 

Sellist kindlustunnet on raske muul moel saada ning selleks, et pensionifondidega samaväärne efektiivsus saavutada, tuleks investeerimisega süvitsi ning regulaarselt tegeleda.

Samas kui inimesel on piisavalt vahendeid ja tahtmist, siis kõige mõistlikum variant oleks panustada mõlemasse — nii pensionisammastesse kui ka iseseisvateks investeeringuteks. Vaid nii on võimalik tagada endale kindel tulevik ning hea elukvaliteet ka vanas eas. 

Kuhu inimesed oma raha investeerivad?

Investeerimisel kehtib lihtne loogika — alustada tasub millestki, mida inimene juba tunneb. Üldiselt on kõige tuttavam valdkond aktsiad, sest neist on enamik inimesi midagi uudistest lugenud või kuulnud. Eestlaste seas on populaarsed kodumaised aktsiad, kuna neile on siinsed ettevõtted tuttavad, aga ka USA aktsiaturg, millel tegutsevad ettevõtted on samuti tuntud.

Levinud variant on ka fondidesse investeerimine — nende populaarsusele on kaasa aidanud pangad. Fondidesse investeerivad pigem need kliendid, kes on käinud pangas nõustamisel või on ise veidi teadlikumad ning tunnevad end valdkonnas mugavalt.

Populaarsemaks on muutunud just börsil kaubeldavad fondid. Üheks põhjuseks on siin selliste fondide väiksemad valitsemistasud. Börsil kaubeldavate fondide eeliseks on lisaks odavamatele tasudele ka see, et inimene saab investeerida konkreetsesse regiooni või varaklassi ja ehitada eri varaklassides just endale sobiva portfelli.

Baltimaades ja eriti Eestis on populaarne kinnisvarasse investeerimine. Selle populaarsuse taga on kindlustunne — kinnisvara on käegakatsutav investeering ning enamik inimesi peab seda just seetõttu turvalisemaks variandiks. Lisaks pakub kinnisvara ka regulaarset renditulu.

Kinnisvarainvesteering on hea valik, aga sellega alustamiseks peab olema piisavalt raha, et endale vara soetada. Kinnisvarast ei saa osta väikest tükki, mis järk-järgult kasvaks, ning seetõttu ei ole see kõigile jõukohane.

Samuti tuleb arvestada, et iseendale kodu ostmine on tuleviku seisukohast küll igati mõistlik investeering, aga keegi ei soovi ilmselt pensioni ajal raha saamiseks oma kodu maha müüa. Seetõttu mõeldakse kinnisvara kui investeeringu all ikkagi sellist vara, mis hakkab raha sisse tooma. Investeering on näiteks äripind või korter, mida saab välja üürida ning selle pealt tulu teenida. 

Populaarseks on muutunud ka ühisrahastusplatvormid, millel saab toimetada nii väiksemate kui suuremate summadega. Ühisrahastusplatvormidel valib inimene ise, millistesse projektidesse ta investeerida tahab, kuid selleks peab ta tundma riske ning oma valikud hästi läbi mõtlema.

Platvormid annavad võimaluse oma investeeringuid hajutada nii, et kõik säästud ei oleks ühes kohas ning kui ühe valdkonnaga midagi juhtub, ei avalda see inimese investeeringutele suures pildis väga suurt mõju.  

Mõnikord otsustatakse ka hoiu-laenuühistute kasuks, sest need hullutavad inimesi tihtipeale suurte intressidega. Samas sinna investeerides otsustab ühistu ise, kuhu investeeritud raha paigutatakse ning seetõttu ei ole suured riskid inimesele nii hästi näha. Samuti ei ole hoiulaenuühistud pangalitsentsidega reguleeritud ning seetõttu on need oluliselt riskantsemad ja inimeste raha ei ole kuidagi kaitstud. 

Väärismetallid, kunst ja numismaatika sobivad asjatundjatele

Väärismetalle ja muud säärast ostetakse selleks, et kindlustada end finantsturu negatiivsete kõikumiste ning inflatsiooni vastu. Väärtpaberite kaudu väärismetallidesse investeerides tuleb aga sobiva instrumendi valikuga väga hoolikalt tegeleda. Tuleb endale selgeks teha, mis on konkreetse instrumenti tootluse arvutamise loogika, mis on riskid ja millised on kulud. 

Väärismetallid ise tootlust ei tooda ning seetõttu neisse suures mahus investeerida ei maksa. Nende väärtuse määrab nõudluse ja pakkumise tasakaal ning tuleviku tootluse potentsiaal sõltub sellest, kas neid õnnestub teisele investorile kallima hinna eest maha müüa. Väärismetall võib olla hea kaitse inflatsiooni vastu, ent suuremad investeeringud võiks ikka teha sellisesse varaklassi, mis toodab väärtust juurde. 

Kunst ja numismaatika jäägu aga ekspertidele, sest nende puhul puuduvad ühtsed standardid ning edukaks investeerimiseks tuleb valdkonnas väga hästi orienteeruda. Seda, millised kunstiteosed või mündid on tulevikus hinnas, oskavad üldjuhul hinnata eksperdid — tavainimesel on lihtne siin ämbrisse astuda ja raha kaotada.

Eestlased on pigem konservatiivsed investeerijad

Kõige populaarsem variant eestlaste seas on hoiused. Neid ei saa tagasihoidliku tootluse tõttu päris investeeringuks siiski nimetada ning nende populaarsuse taga on teiste investeerimisvõimaluste pelgamine. Seetõttu on finantskirjaoskus äärmiselt oluline — see tagab ka paremad võimalused teha enda jaoks kasulikke otsuseid. 

Pelglikkus võib aga inimeste vara väärtust vähendada. Hoiuste puhul oodatakse head aega, et investeerida näiteks kinnisvarasse, ja nii võib juhtuda, et inimesel on pikka aega arvel 30 000 eurot, mille väärtus ajas inflatsiooni tõttu inimese teadmata järjest kahaneb.

Asjad lähevad järjest kallimaks ning iga paari aastaga saab selle summa eest endale järjest vähem lubada. Seetõttu ei tasu investeerimise või vara soetamisega liiga pikalt venitada ning kui takistuseks on teadmatus või ebakindlus, võib alati küsida nõu pangast.

Sageli kardetakse, et investeerides on võimalik rahast sootuks ilma jääda. Paljud kliendid räägivad, kuidas mõni sõber või tuttav kaotas investeeringutega kogu oma vara, aga kui lähemalt uurida, siis tegelikult selliste juttude detaile üldjuhul ei teata. Siinkohal tulevad appi jällegi pangad, kes oskavad inimesi suunata ning anda soovitusi, kuidas oma raha targalt ja turvaliselt investeerida. 

Millest ikkagi alustada?

Sisuliselt võib inimene midagi teadmata panka jalutada ning saada asjakohast nõu, et investeerimisega algust teha. See, kuidas ja mida saab pank kliendile pakkuda, on väga rangelt reguleeritud. Need regulatsioonid on loodud kliendi kaitsmiseks ja seepärast ei pea tundma muret, et teadmiste puudumisel pank inimesele mõne ebasobiva investeeringu peale sunniks. 

Hea on end muidugi finantsturul toimuvaga kursis hoida, kuid ei tasu ka arvata, et investeerimisega peaksid tegelema ainult valdkonna eksperdid. Pangad võivad pakkuda erinevaid materjale ja nõustamist, pankade kodulehtedel on samuti olemas asjakohane info. Teadlikkus on oluline, sest siis ei lähe inimene erinevate hinnakõikumiste ja turumuutuste tõttu paanikasse, ei langeta impulsiivseid otsuseid ning toimetab targalt ja teadlikult. 

Samuti ei tasu arvata, et investeerimiseks peab olema palju raha. Alustada saab ka kümne euroga ning sel juhul on kõige mõistlikum investeering III pensionisammas. Kui aga inimene suudab kõrvale panna juba 50 eurot või rohkem, võiks selle paigutada erinevatesse fondidesse.

Hea variant on teha püsikorraldus, sest nii on investeeringud ajas hajutatud ning distsiplineeritud. Karta ei tasu ka turu kukkumist, sest sisuliselt saab regulaarsete panustega investeerija kasu ka odavamatest hindadest.

Regulaarne investeerimine on väga hea viis, kuidas oma raha kasvatada ning sellega võiks kätt proovida igaüks. Kõige tähtsam on alustada, sest mida varem inimene investeerimisega algust teeb, seda parem on tema elukvaliteet tulevikus.

Tähelepanu! Artikkel on informatiivse eesmärgiga, tegu ei ole investeerimisanalüüsi ega soovitusega müüa või osta konkreetseid väärtpabereid.

Oled sa GEENIUS, RIKAS või PRO? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.