Luminori blogi

Säästmine: pane eesmärk paika ja alusta kohe!

Foto: Shutterstock

Koroonaviirusest tingitud kriis oli hea näide sellest, miks peaks igal inimesel olema vähemalt kahe-kolme kuu sissetuleku jagu sääste. Kui täna kipub keskmine eestlane olema rohkem tarbija kui säästja, siis selleks, et inimesed ootamatuste tõttu tulevikus hätta ei jääks, tuleb oma seniseid harjumusi muuta.

Eesti inimeste teadmised rahatarkusest on tasapisi kasvamas, eriti noorema põlvkonna seas. Mida paremad teadmised inimestel säästmise ja investeerimise kohta on, seda paremini oskavad nad end tulevikuks kindlustada. Luminori vanemkliendihaldur Kaire Mäger räägib lähemalt sellest, kuidas võimalikult vähese vaevaga säästmine ja investeerimine oma elu osaks muuta.

Säästmise aluseks on teadmised

Noorem põlvkond on teadmised majanduse ja säästmise kohta üsna hiljuti koolipingist kaasa saanud ning orienteerub valdkonnas võrdlemisi hästi. Vanem põlvkond vajab aga natuke rohkem suunamist. Kui noored on järjest enam hakanud investeerima, siis vanemad inimesed hoiavad pigem oma sääste arvel või hoiuses. See aga tähendab paratamatult inflatsiooni tõttu raha kaotamist.

See, millised on inimese teadmised rahatarkusest, sõltub palju ka tema enda huvist. Kui lugeda regulaarselt valdkonda puudutavaid artikleid, kuulata uudiseid ja hoida end majanduses toimuvaga kursis, oskab inimene üldiselt märksa paremini ka oma enda rahaga ümber käia. 

Ometi elavad paljud inimesed palgapäevast palgapäevani nii, et sääste ei koguta ning puhvrit ei teki. Seepärast on oluline, et iga inimene tunneks mingilgi määral majanduse vastu huvi ja hoiaks silma peal oma kuludel ja tuludel. Samuti on oluline paigutada oma säästud targalt nii, et need ei kaotaks ajas väärtust, vaid teeniksid tootlust.

Ära ela hetkes

Üldistades võib öelda, et tööjõuline põlvkond on tarbijate põlvkond ning säästetakse võrdlemisi vähe. Sage eksiarvamus on see, et kuna minu rahaline seis on hea ning saan endale lubada asju, siis võin end tunda turvaliselt.

Tegelikult on aga inimesel sageli kaelas mitu laenu ja muid finantskohustusi, mille kõrvalt puhvrit kogutud ei ole. See paneb inimese ohtlikusse olukorda, sest kui ta peaks kaotama töö või mõne muu ootamatuse tõttu tekib äkitselt suur väljaminek, jääb ta oma kohustustega hätta. 

Sellisel juhul ei aita ka see, kui üheks tuluallikaks on näiteks üürikorterid, sest kui häda käes, on abi vaja ruttu, aga kinnisvara on üldiselt väga raske kiiresti realiseerida. Seepärast peaks igal inimesel tagavaraks olema kahe kuni kuue kuu sissetuleku jagu sääste, mida saab häda korral kohe käiku lasta.  

Alusta kohe

Säästmise nagu trennigagi on nii, et esimene samm ehk alustamine tundub kõige raskem. Isegi kui sul sel kuul väljaminekute tõttu säästa ei õnnestu, võid sellegipoolest vormistada püsikorralduse, mis hakkab kehtima järgmisest kuust.

Nii alustad järgmist kuud kohe teadmisega, et konkreetne summa palgast läheb kogumiskontole ja ülejäänud rahaga saad planeerida uue kuu eelarve. Kui esialgu suudetakse ühes kuus säästa väiksem summa, siis tihtipeale kasvab ajaga hasart ning tekib soov säästa veelgi rohkem. 

Püsikorraldusega harjub inimene tegelikult väga kiiresti ning oskab seda oma kuu eelarvet planeerides arvestada. Kui inimene peaks ise iga kuu kogumiskontole raha kandma, võib tal tekkida kiusatus seda mõni kuu lihtsalt mitte teha. Seepärast on hea võtta säästmist kui igakuist rahalist kohustust.

Teisest küljest on püsikorraldustega harjumine ka üks põhjus, miks tuleks kõik oma kulud aeg-ajalt üle vaadata — et teada täpselt, mille peale raha kulub. Kui inimesel on võetud mõni teenus, näiteks jõusaalipakett või Netflix, võiks teatud perioodi tagant kontrollida, kas äkki on tekkinud mõni soodsam variant või pole mõnda teenust enam tarvis.

Säästud ja puhver ei ole sama asi

Kõigepealt tuleb säästa selleks, et tekiks puhver, milleks on paari kuu sissetuleku jagu sääste, mida oleks ootamatuste korral võimalik kohe kasutada. Kui puhver on olemas, võiks edasised säästud suunata juba investeeringutesse, et saada nende pealt ka tootlust. Puhvri puhul tootlust taga ajada ei maksa, sest see peaks olema kiiresti kättesaadav ning mitte ülearu mõjutatav majanduse kõikumisest.

Kui mõelda pikemaajalise säästmise peale, mille eesmärk on näiteks tagada vanaduses endale parem elujärg, siis hea variant selleks on kolmas pensionisammas, mis on ühtlasi ka ainus kogumisviis, mille eest riik meile peale maksab.

See tähendab seda, et kolmandasse sambasse tehtud maksetelt saab 20% tulumaksu tagasi. Seega, kui maksad aastas oma kolmandasse sambasse näiteks 1000 eurot, saad järgmisel aastal 200 eurot tulumaksuna tagasi. Maksusoodustuse saamiseks tasub aga jälgida, et sissemaksed ei ületaks 15% sinu brutosissetulekust või ei ületaks aastas 6000 eurot.

Sääste võib loomulikult koguda ka fondidesse, aktsiatesse või võlakirjadesse investeerides, aga need variandid ei ole mõeldud pensionisammaste asenduseks, vaid nendele lisaks. 

Püstita endale eesmärgid

Loomulikult ei tähenda säästmine ainult vanaduseks raha kogumist, vaid seda võib teha ka muudel eesmärkidel. Alusta sellest, et joonistad paberile plaani. Mõtle, mida tahad saavutada ühe, viie või kümne aasta pärast ja pane see kõik kirja.

Arvuta välja, kui palju raha ühe või teise plaani elluviimiseks kulub ning millise eelarve ja mitme aastaga summa koos oleks. Kui eesmärk on näiteks kodu ostmine, saab arvutada välja, kui kaua kulub omafinantseeringu kogumiseks ning kas kuskilt saaks kulusid kokku tõmmata, et kiiremini säästa. 

Eelarve koostamisel on hea nipp harjuda ostunimekirjade või e-poodide tellimustega. Selleks võib näiteks pühapäeva õhtul valmis mõelda tulevase nädala toidukorrad ning selle põhjal kõigest vajalikust nimekiri teha. Nii saab vältida emotsioonioste, mida sa tegelikult ei vaja.

Kui suurem summa koos, tuleb meeles pidada, mille jaoks see kogutud sai. Kindlasti ei tohiks tuleviku kindlustamiseks või kodulaenu võtmiseks kogutud säästude eest endale suuremat ja uhkemat telerit osta. Kui aga kindlasti uut telerit tahad, tuleks see eraldi plaani võtta, et vajalik summa kokku koguda nii, et teleri saaks osta ilma järelmaksuta. Sellised plaanid peaksid olema puhvrile ja säästudele lisaks, mitte nende asemel.

Eesmärkide seadmine aitab pikas perspektiivis rahaga targalt ümber käia, sest nii hoiad oma kuludel ja harjumustel paremini silma peal ning eesmärgi poole püüeldes on motivatsioon säästa märksa suurem. 

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.