Pärimisega seotud küsimustes tõuseb päevakorda, mis saab lahkunud inimese varadest edasi. Ka pensioniosakud on vara nagu iga teinegi, mistõttu on oluline teada, kuidas osakute pärimise korral edasi käituda. Kuidas pensioniosakuid päritakse ning millega tuleb seejuures arvestada, selgitab Luminori pensionifondide fondijuht Vahur Madisson.
Kas kanda pensioniosakud üle või võtta rahas välja?
Madissoni sõnul kuuluvad pärandvara alla nii teise kui ka kolmanda samba fondiosakud. “Selleks, et osakud pärida, tuleb esmalt pöörduda notari poole, kes väljastab pärimistunnistuse. Alles pärimistunnistusega tekib pensionifondi osakutele pärimisõigus. Seejärel saab tunnistuse koos avaldusega esitada pangale, mis lahkunu pensioniosakutega seotud toimingud ära teeb ,” selgitas ta.
Kuid enne panka minekut tuleks pärijatel otsustada, mis päritavatest osakutest edasi saab. Nimelt on laual kaks võimalust: kanda teise ja/või kolmanda samba osakud üle pärija fondidesse või need rahas välja võtta.
Madissoni sõnul eelistavad eestlased sageli teist varianti. Sellisel juhul tuleb aga arvestada maksustamise eripäradega. “Kui päritud osakud võetakse välja rahas, tuleb kogusummast tasuda ka tulumaks,” lisas ekspert. Osakute ülekandmisel pärijale aga rakenduvad tavapärased pensionifondist väljumise sätted ning seejärel loetakse osakud omandatuks.
Mis saab siis, kui lahkunul oli testament või kindlustusleping?
Osakute jagunemist on võimalik otsustada ka testamendi või pärimislepinguga. “Kui lahkunud isikul oli tehtud nii pärimisleping kui ka testament, on pärimise kontekstis seaduse järgi esikohal pärimisleping, seejärel testament ning alles viimasena seadusjärgne pärimine,” täpsustas Madisson.
Kui aga lahkunul oli kolmanda samba asemel sõlmitud kogumispensioni kindlustusleping, tuleks esmalt pöörduda kindlustusseltsi poole. Siinkohal tõuseb eksperdi sõnul päevakorda küsimus, kas lahkunud isik määras lepingu tingimuseks ka surmajuhtumi kindlustuskaitse. “Sellisel juhul tehakse täiendav väljamakse lepingus määratud soodustatud isikule.”
Vahur Madissoni sõnul on oluline teada, et pensioniosakutele kehtib ajaaken, mille kohaselt tuleb pärandi saamiseks teha avaldus 10 aasta jooksul pärast pärandi avanemist. “Kui seda ei tehta, tunnistab registripidaja selle kehtetuks. Seetõttu ei tasu seda viimasele hetkele jätta,” kinnitas Madisson.
Investeeringud pensionifondi võivad osakuomanikule tuua nii kasumit kui kahjumit ning pensionifondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ja kasv ei ole garanteeritud. Vajadusel küsi nõu asjatundjalt. Pensionifondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet pensionifondi järgmiste perioodide tootluse kohta.
