31. märtsil lõpeb taotluste esitamine NULA inkubaatorisse, mis stardib tänavu juba kaheksandat korda. Millised ideed inkubatsiooni oodatud on ning kuidas Luminor värsketele ideedele õla alla paneb, räägivad NULA inkubaatori projektijuht Agnes Kangur ja Luminori äripanganduse juht Marjan Savtšenko.
Ideed tuleb sihtrühma peal testida
Agnes Kanguri sõnul on NULA inkubaator Eestis ainus programm, mis on orienteeritud ühiskondliku mõõtmega algatustele ning paneb tavapärasest rohkem rõhku mõju hindamismudeli väljatöötamisele. “Meie jaoks on väga oluline, et idee autorid teadvustaksid, mida nad teevad ja milline mõju sellel ühiskonna jaoks on,” ütles ta.
NULA puhul on eriline seegi, et kõigi programmis osalejate puhul kasutatakse nn idufirmalikku lähenemisviisi, kus olemasolevat probleemi tuleb uurida, ideed sihtrühma peal testida ning vajalike osapooltega aktiivselt suhelda.
Heaks näiteks on NULA inkubaatorist välja kasvanud Asendusõpetajad (ASÕP), mille abiga on tänaseks üle Eesti asendatud üle 36 000 koolitunni. “Juba inkubaatori teisel nädalal saatsime ASÕPi tiimi liikmed kooli asendustunde tegema ja oma lahendust testima,” kirjeldas Kangur ning lisas, et just seesugune probleemi uurimine ja idee kiire testimine aitab jõuda hästitoimiva lahenduseni.
Inkubatsiooni käigus panevad meeskondadele õla alla erinevate valdkondade tippspetsialistid, kes juhendavad asjaosalisi nii eelarve ja finantsplaani, kommunikatsioonitegevuste, tegevuskava kui ka mõju hindamisel. Ülesehituselt on inkubaator kaheosaline – esimesed kaks kuud (mai ja juuni) on meeskondadel võimalus oma ideed täpsustada ning testida ning juulikuust jätkavad umbes pooled meeskonnad idee edasiarendamisega juba põhjalikumalt.
Mida suurem ühiskondlik mõju, seda parem
Ent missuguseid ideid NULA inkubaatorisse esitada võib? Kanguri sõnul ei sea programm ühtegi piirangut – tähtis on originaalne idee ja selle võimalikult suur mõju. “Idee võib olla seotud nii hariduse, sotsiaalvaldkonna, toimetuleku, (vaimse) tervise kui ka keskkonnaga. Samuti pole takistuseks, kui sarnane idee on kasutusel juba mõnes teises riigis – kui meeskond leiab, et sellel oleks suur mõju ka Eestis, siis on oodatud ka sellised algatused,” tõi Kangur erinevaid näiteid.
Ideede ja valdkondade varieeruvust tõestab ka rohke esitatud ideede arv: 7 tegutsemisaasta jooksul on inkubaatorisse kandideerinud 559 ideed ning programmi läbinud 61 algatust. NULA inkubaatorist on välja kasvanud näiteks põlvkondade vahelist silda loov Jututaja, vaimsele tervisele ja koolitustele orienteeritud Vaikuseminutid, hariduse temaatikale keskendunud Digiõps ja paljud teised.
Potentsiaalne idee võib olla täiesti algtasandil, kuna konkreetsemate tegevustega alustatakse inkubaatori algfaasis. “Kandideerida võib ideega, mis on alles paberil lahti kirjutatud: see tähendab, et olemas võiks olla probleem, potentsiaalne sihtrühm ja esimesed ideed või mõtted, milline oleks võimalik rahastusmudel. See aga ei tähenda juba aset leidnud konkreetseid tegevusi – tehtud peaks olema taustatöö ehk põhjused, miks sellist projekti vaja on, missugust probleemi see lahendab ning millist muutust sellega taotletakse,” märkis Kangur.
Just võimalikult suures positiivses ühiskondlikus muutuses seisneb NULA inkubaatorisse kandideerivate ideede ja inkubaatori lõppfaasis jagatava toetuse võti: nimelt saavad kuni kolm parimat lahendust Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt 25 000-eurose starditoetuse, mille on tänaseks pälvinud 19 säravat algatust.
Luminor annab oma panuse
Luminori äripanganduse juhi Marjan Savtšenko sõnul on oluline toetada ettevõtteid, mis tegelevad ühiskonna valupunktide ja erinevate sotsiaalselt oluliste küsimuste lahendamisega. “Kuna nägime möödunud aastal oma silmaga, kui palju nutikaid ideid Eesti inimestel on, siis soovime nende elluviimisele kaasa aidata ning anname selleks NULA inkubaatorisse oma panuse ka tänavu,” ütles ta.
Et väikestest ideedest kasvavad välja suure ühiskondliku mõjuga algatused, mängib seejuures olulist rolli ettevõtlike inimeste toetamine. “Just sellised inimesed viivad ühiskonnas läbi vajalikke muutusi ning aitavad Eestil paremaks saada. Idee üksi ei maksa aga midagi – seetõttu täidab NULA inkubaator Eesti ainsa ühiskondlikele algatustele orienteeritud programmina ülitähtsat rolli, et vajalikke ideid saaks ellu viia parimal võimalikul viisil,” sõnas Savtšenko.
