Ehkki kinnisvaraturg on viimase poolaasta jooksul märkimisväärselt jahenenud, kuulub uus kodu endiselt paljude inimeste uusaastasoovide hulka. Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane leiab, et oma vajaduste kriitiline hindamine on 2023. aastal väga vajalik samm.

Kas uus aasta on sobiv aeg koduostuks?

Rebane ennustab, et ehkki kinnisvaraturu langustrendi põrkepõhja tunnistamine on algaval aastal üsna tõenäoline, ei oska keegi ennustada, millal see täpsemalt aset leiab. “Ka investeerimises on sageli raske ennustada, kas madalaim hetk juba käis või on alles tulemas – sama kehtib ka kinnisvaraturu kohta, kus hetkel on väga raske ennustada, mis edasi saab,” märkis ta.

Siiski ei pruugi põhjade nägemine tähendada, et kinnisvara soetamise võib uue aasta plaanidest maha arvata. “Kui vaadata majanduse toimimist, siis pikemas perspektiivis ei lähe miski, sealhulgas kinnisvara odavamaks, vaid tõuseb ühes teiste eluvaldkondadega. Et ka üleüldine hinnatase kasvab, on küsimus pigem milleski muus kui selles, kas kinnisvaraarendaja hindu langetab või mitte.”

Seega ei tohiks kodu soetamisest loobuda ka olukorras, kus turg seda näiliselt pärsib – pigem on oluline mõelda läbi, mida täpsemalt praeguses olukorras otsitakse ning kas seda, millest vaimusilmas unistatakse, ka täpselt sellisel kujul vaja on. Seda illustreeris hästi koroonapandeemia, mille tulemusel kodu uue tähenduse omandas.

“Pandeemia ajal nägime hästi, kuidas inimesed jäid koju isolatsiooni ning tegid seal viibimise enda jaoks võimalikult mugavaks ja mõnusaks. Loomulikult tekkis kohe ka tugev vajadus ruumi järele, mistõttu muutusid populaarsemaks suuremad korterid, kus oli rohkem pinda ja eluruume,” näitlikustas ta.

Kõrgete energiahindade valguses on aga olukord väga palju muutunud. “Pärast energiahindade kallinemist tuli paljudel tõdeda, et kõiki ruutmeetreid polegi vaja, sest soetatud kinnisvara on raske üleval pidada, samuti pole kõiki ruutmeetreid enam tarvis. Seega näitab see olukord meile hästi, kui hüplikud võivad inimeste vajadused olla ning kui kiiresti need muutuvad.”

Väiksem korter ei tähenda ilmtingimata säästlikumat kinnisvara

Uuel aastal soovitab Tanel Rebane niisiis keskenduda ennekõike oma vajaduste ümberhindamisele. “Järgmise aasta perspektiivis on väga oluline aru saada, mida sul täpsemalt tarvis läheb – mitut tuba, mitut ruutmeetrit, millises perspektiivis ja milliste kõrvalkuludega kinnisvara on mõistlik otsida.”

Samas tuleb ka teadvustada, et kahetoalises korteris elamine ei tähenda ilmtingimata säästlikumaid kulusid kui mõnes ökonoomses eramajas. “Kõrvalkulud võivad kinnisvaraobjekti eripärasid arvestades märkimisväärselt erineda, seega ei tähenda väiksem korter ilmtingimata paremat otsust – oluline on välja selgitada, millised kõrvalkulud konkreetse objektiga kaasnevad ning kas neid on võimalik tasuda või mitte,” selgitas Rebane.

Et energiasäästlikkuse ja küttelahenduse efektiivsuses on erinevused väga suured, taandubki küsimus suuresti inimese rahakotile ja maksevõimekusele. “Kuna energiahinnad tõenäoliselt ei lange, tõuseb järjest olulisemaks ka see, kas suudetakse ise endale energiat toota või mitte. Veel parem oleks muidugi, kui selle toodetava energia toel õnnestuks ka autoga sõita, kuna see toob kaasa väga suure rahalise võidu.”

Seega pole roheline mõtteviis pelgalt sõnakõlks, vaid järjest rohkem inimeste igapäevaellu juurdumas. “Ma arvan, et inimesed, kes suudavad täna ise energiat toota, on õnnega koos ning ei muretse energiahindade pärast, kuna väga hea otsus on varasemalt juba tehtud. Ma olen veendunud, et energiatõhususe temaatika alles kogub hoogu ega kao kuhugi. Seetõttu võiks uuel aastal vaadata kinnisvara ka sellest põhimõttest lähtuvalt,” soovitas Rebane.