Kas teadsid, et ainult 22% eestlastest omab laenuga kinnisvara ja seejuures Skandinaavias on see rohkem kui 50%? Luminori Eesti jaepanganduse juht Tanel Rebane avas statistikat eestlaste igakuiste kulutuste osas ning selgitas, miks ikkagi nii vähe eestlasi laenuga kinnisvara omavad.
Skandinaavlastel kulub eluasemele tunduvalt rohkem kui eestlastel
Esimese asjana rõhutas Rebane, et inimeste igakuised kulutused sõltuvad suuresti inimese elujärjest. “Mida kõrgem on elujärg, seda vähem kulub sul proportsionaalselt enda elus hoidmise ehk toidu peale. See tähendab automaatselt, et rohkem raha jääb kestvate asjade, näiteks kodu jaoks. Sel põhjusel on ka jõukamates riikides kinnisvarahinnad kõrgemad. Kui Eestis peetakse üle 3000 euro ruutmeetri kohta ülikõrgeks hinnaks, siis Helsingis algab ülikõrge hind kuskil 7000 eurost ruutmeetri kohta,” selgitas ta.
Oluline erinevus on ka elatuskulude puhul eestlaste ja mitmete jõukamate rahvaste kinnisvara omamise statistikas – eestlastest omab laenuga kinnisvara 22%, samas kui Rootsis on vastav näitaja 51%, Islandil 61% ja Hollandis 60%.
“Siin on põhjuseks nõukogude ajal esimese ringiga saadud magalakorterid, mis olid teatavasti laenuvabad,” selgitas Rebane.
Seda näitab ka teiste kunagiste liiduriikide statistika: Lätis ja Leedus omavad laenuga kinnisvara vastavalt 13% ja 12% inimestest ehk veelgi vähem kui meil Eestis. Näiteks Rumeenias omab laenuta kinnisvara koguni 90% inimestest.
“Jõukamates riikides ei ole inimestel tasuta kätte saadud kinnisvara, mistõttu on ka loogiline, et nad ostavad kodusid pigem laenuga ning seda ka investeerimise eesmärgil. Põhimõte on siin lihtne: kui ma suudan näiteks 200 000 euro pealt teenida suuremat tootlust kui 2% ehk rohkem kui laenuintress, siis on seda raha mõttekam investeerida,” sõnas ta.
Eestlaste ostukorv on teistsuguse proportsiooniga
Ühe suure erinevusena skandinaavlaste ja eestlaste igakuistes kulutustes saab välja tuua majapidamiskulud. Nimelt kulutavad skandinaavlased igakuiselt majapidamisele tunduvalt rohkem kui eestlased – rootslased 25,8% ja soomlased koguni 28,6% oma igakuisest sissetulekust, mis on ka Euroopa kõrgeim näitaja.
Eestlased seevastu kulutavad keskmiselt kuus majapidamisele sama palju kui toidule – 18,5%.
“Majapidamiskulutused on seega puhtalt elatustaseme küsimus. Kui sa teenid kuus 1000 eurot, siis su kulutuste struktuur erineb suuresti sellest, kui sa teeniksid 4000 eurot. Toidukulutuste puhul tuleb välja tuua, et Eestis on toit võrdlemisi kallis, mis on tingitud sellest, et eelistame kohalikku ehk järelikult väiksemat tootjat, kelle toodang on ilmselt puhtam. Ehk me hindame puhast toitu kõrgelt ja oleme nõus selle eest rohkem välja käima,” lisas ta.
Lisaks toidupoes kuluvale summale tuleb arvestada ka kulutustega väljas söömisele ehk restoranidele, kuhu keskmisel eestlasel kulub 6,2% oma igakuisest sissetulekust, mis on veidi Euroopa keskmisest madalam.
“Kõige rohkem kulutatakse väljas söömisele Lõuna-Euroopa riikides, eesotsas Hispaaniaga – neil kulub toidule kuus 13% sissetulekust,” kommenteeris Rebane statistikat.
Kui eestlased kulutavad toidule 18% oma sissetulekust, ilma restorane ja alkoholi sisse arvestamata, siis Soomes ja Rootsis kulub inimestel keskmiselt kuus toidule vastavalt 10,5% ja 11% sissetulekust.
Tubaka ja alkoholi peale tehtud kulutustega oleme skandinaavlastest samuti ees – keskmiselt kulub meil alkoholi ja tubaka peale 7,8% igakuistest sissetulekutest. Soomes ja Rootsis vastavalt 4,7% ja 3,4%.
Ehk isegi üllatavalt vähe kulutavad eestlased aga igakuiselt autole, Euroopas peaaegu kõige vähem – 2,4%. Keskmiselt kulutatakse Euroopas autole 3,7% oma igakuisest sissetulekust. Kütuse ja auto hoolduse peale kulub meil aga täpselt Euroopa keskmine osakaal sissetulekust ehk 6,9%.
“Statistika pealt on väga selgesti näha, et eestlaste “ostukorv” koosneb proportsionaalselt teistest asjadest. Me kulutame mõttetult palju alkoholile ja tunduvalt rohkem riietele, mis tähendabki, et kodu jaoks jääb vähem kätte,” nentis Rebane.
Kokkuvõttes saab öelda, et Eesti läheneb oma elatustasemega kiiresti Euroopa arenenud riikidele, mis toob kaasa selle, et kulutuste sisu muutub. Inimesed hakkavad rohkem kulutama kodule kui püsivale väärtusele.
