Kui suvisele ilmale omast päikest ja helgust võib seostada optimismi ja rõõmsameelsusega, siis Luminori privaatpanganduse varahalduri Kalle Kose sõnul võib see ka aktsiaturgude käekäiku mõjutada. Millega suveperioodil arvestada ning kas suvises investeerimises peitub ka killuke pessimismi?
Sesoonsel mustril on tõepõhi all
Kui kinnisvara puhul on kevadsuvisele perioodile iseloomulik maamajade ja suvilate müügi hoogustumine, siis Kose sõnul kinnitavad statistika ja erinevad teadusuuringud, et sesoonne muster eksisteerib tõepoolest ka aktsiaturul.
Ent mida see õigupoolest tähendab? Nimelt ringleb investorite seas teooria: “Sell in May and go away” (“Müü maikuus ja lahku” – e.k), mida nimetatakse ka nn Halloweeni efektiks. Selle kohaselt jaotatakse kalendriaasta kaheks: kui positiivsete tootluste perioodiks peetakse ajavahemikku november–aprill , siis maist oktoobri lõpuni kestvat perioodi iseloomustab tootluse puudumine või negatiivne tootlus.
Sesoonse mustri olemasolu on Kalle Kose sõnul uuritud ning jõutud tõdemuseni, mida kinnitab ka statistika – kuigi üldiselt pole tavapärane, et turgudel sellised seaduspärasused valitsevad, on sesoonsusel siiski tõepõhi all. Kuid miks see nii on? Täielikku konsensust ja ühest arusaama sellise sesoonse mustri põhjuste üle tänaseni paraku ei ole. Uuringute teostajate poolt on enim pakutud suvepuhkuste ja niinimetatud optimismi tsükli mõjusid, samuti psühholoogilisi tegureid, mis seonduvad pimeduse, valguse ja päeva pikkuse vaheldumisega.
“Optimismi muutumist ajas nii investorite kui ka finantsprofessionaalide sõnul võib täheldada nii, et kui üks aasta hakkab lõppema ja teine algab, tekib positiivne ootus, et järgneval aastal hakkavad asjad nii makromajanduse kui ka üksikettevõtete vaates paremini minema. Tänu sellele efektile suureneb aasta viimastel kuudel ning uue aasta algul ostuhuvi, mistõttu asutakse aktsiaid rohkem kokku ostma,” selgitas ta.
Üheks peamiseks antud sesoonse mustri põhjuseks peetakse suveperioodile iseloomulike töö- ja puhkeaja aspektide olemasolu. “Suvega assotsieerub paljudel ennekõike puhkuste aeg – et ka investorid puhkavad, toob suvi teatud hulga turuosaliste jaoks kaasa riskide vähendamise, kuna puhkuste ajal ei soovita investeeringutega tegeleda ja seetõttu eelistatakse suve hakul positsioone vähendada,” märkis Kose.
Seega võib öelda, et nii optimismitsükkel kui suvepuhkuste dünaamika kattuvad omavahel ajaliselt mõnevõrra – selle tulemusel võivad kahe sesoonse faktori mõjud ka omavahel kombineeruda.
Kolmandaks põhjuseks, miks sesoonne muster turgudel eksisteerib, võib osade uuringute kohaselt pidada ka psühholoogilisi aspekte. “Seoses talvise pimeda ajaga eksisteerib paljudel hooajaline afektiivsuse häire ehk talvine depressioon, mis omakorda viitab sellele, et inimesed, kellel on vähesest valgusest tingitud stressiseisund, ei soovi üleliigseid riske võtta.” Seega on põhjuseid vägagi erinevaid ning kui need kombineeruvad, võibki täheldada sesoonse mustri töötamist.
Intressikeskkond avaldab mõju
Sellegipoolest ei saa sesoonse mustri põhjal investeerimisstrateegia loomist pidada ainsaks edu võtmeks – kuivõrd turge mõjutavaid faktoreid, mis ühel või teisel ajaperioodil turgudele mõju avaldavad, on väga palju erinevaid, ei saa öelda, et sesoonsus igal suvel täiel määral mõjule pääseb. Seega pole kõik nii lihtne, kui esmapilgul paistab.
Mõistagi võiks siinkohal küsida, milline võiks olla sesoonsuse mõju alanud suveperioodil. Sellel küsimusel on Kalle Kose sõnul kaks poolt. “Esmalt võiks küsida, kas tänavu võiks aktsiaturud aasta alguse positiivse trendi järel pigem paigal püsida või allapoole loksuda või esineb muid mõjutegureid, mis võimaldavad praegusel tugevusel jätkuda.”
Ehkki turgude mõjutegurid on ühest küljest justkui komplekt erinevatest korduvatest aspektidest, kuid samas võib igal aastal esineda ka sellist, mida möödunud aastal ei olnud, täheldab Kose tänavu suuremat ootust ja lootust kui möödunud aastal. “Praegusel juhul on tõusutrend kestnud oktoobrist, mistõttu on ka üldist optimismi mõnevõrra rohkem,” ütles ta.
Väga olulise tähtsusega on praegune intressikeskkond – kuna eelmise suve alguses oli intressimääradel alles suurema tõus ees , on olukord tänavu hoopis teistsugune kui mullu. “Võlakirjaturgudel on väljavaade hetkel igati mõistlik ning kui eelmisel aastal see veel nii ei olnud, siis tänavu on investoril võimalik teenida vähemalt nominaalselt korralikku positiivset tootlust – seega on ka konservatiivne investor päris heas seisus.”
Kui aasta tagasi olid keskpangad alles alustanud võitlust inflatsiooniga ning USA keskpank jõudis Euroopast reageerimisega ette, siis positiivse stsenaariumi kohaselt oodatakse tänavu aasta teises pooles USA keskpangalt esimest intressimäära langetust. “Euroopa keskpanga puhul näeme ehk paari tõstmist veel,” lisas ta. Keskpankade intresside tõstmistsükli jõudmist lõppfaasi võib ajalooliselt aktsiaturgude jaoks seostada erinevate arengustsenaariumidega. Üldjuhul on see vähemalt aasta-paari lõikes siiski ühtinud positiivsete tootlusväljavaadetega. Kuid rahapoliitika karmistamise lõplik mõju riskivaradele sõltub sellest kuidas suudavad majandused uue intressikeskkonnaga kohaneda ning kas üldist kasvutrajektoori tabab raske või pehme maandumine.
Tulukõverate ümberpöördumine on tänaseks toimunud
Praeguste positiivsete arengute kõrval leidub finantsturgudel ka murefaktoreid, millega investoril arvestada tuleks. Kui ühest küljest hoitakse endiselt pilku peal geopoliitikal, siis üheks ajalooliseks indikaatoriks, mille põhjal hinnata majanduslanguse tõenäosust, on võlakirjade tulukõver.
“Kasutusel on selline väljend nagu tulukõverate ümberpöördumine (yield curve inversion), mis tähendab olukorda, kus lühiajalised intressid on tõusnud pikaajalistest kõrgemale,” selgitas ta. USA näitel on riigivõlakirjade tulukõverate ümberpöördumisele peaaegu alati järgnenud teatud perioodi vältel majanduslangus – seetõttu peetakse seda üheks täpseimaks indikaatoriks, mille täpsust on raske ületada ka enamikel majandusanalüütikutel.
“USA riigivõlakirjade tulukõverate ümberpöördumine sai hoo sisse umbes aasta tagasi ning tänaseks on lühiajalised intressid märksa kõrgemal pikaajalistest – see on pessimistide üks peamisi argumente, miks investeeringute osas tuleks olla ettevaatlik, seda eeskätt USA kontekstis.”
Samuti on muutusi näha ka makromajanduses: kui eelmisel suvel olid USA majanduse väljavaated kiirelt jahenemas, siis tänaseks on vaatamata erisuunalistele signaalidele säilinud mõõdukalt optimistliku ehk nö. pehme maandumise stsenaariumi väljavaated. “Euroopa majanduse puhul hakkas optimism majanduse suhtes vahepeal suurenema – kui aga vaadata jooksvaid majandusnäitajaid, siis näiteks Saksamaa on sisenenud majanduslangusesse. Seega on regionaalne erinevus makromajanduse kontekstis suurenenud ning optimistid leiavad täna sama palju õigustusi kui pessimistid,” täheldas ta.
USA kontekstis pakub investoritele huvi ka tehnoloogiamaastikul toimuv. “Tehnoloogiasektor on olnud üks põhilisi aktsiaturgude vedajaid ning hiljuti on sinna sisenenud ka tehisintellekti temaatika, mis on toonud väga palju uut huvi, kuid kahtlemata ka spekulatsiooni. Paljude arvates on tegu uue lootustandva majanduskasvu kiirendava teguriga, mis paljusid sektoreid mõjutab. Kindlasti võib see turgude vaikelu raputada ja kui ettevõtete majandustulemuste esitamise hooaeg algab ning nende tulemused seda kinnitavad, võib suvel veel nii mõndagi varuks olla,” sõnas ta.
Tähtis on investeeringute horisondi pikkus
Kui investor seisab teelahkmel ja mõtiskleb, mida uute teadmistega suve hakul ette võtta, siis Kalle Kose rõhutab, et investeerimise kontekstis pole niivõrd oluline turule sisenemise aeg või tehingute ajastamine, vaid investeeringute horisondi pikkus ehk aeg, millal turgudel ollakse. “Üldjuhul on ajastamine tõepoolest keerulisem, kui pealtnäha paistab. Tehingute ajastamine kui lisatootluse meetod sobib pigem vähestele ning eeldab head enesedistsipliini ja muuhulgas ka võimalike psühholoogiliste takistuste ületamist.”
Kuivõrd turgudel eksisteerivad alati nii positiivne kui negatiivne risk, siis erinevalt loodetust paremaid ostukohti sageli ei ole ega tule. “Sellisel ajaperioodil nagu praegu, kus aktsiaturud on pulliturule sisenenud, ei pruugi sesoonsed tegurid tavapärasel määral mõjule pääseda. Alati leidub neid, kes tahavad katsetada, kuid selliste mustrite kasutamine ja aktiivne proovimine eeldab, et investoril on selleks ennekõike aega ja püsivust asjaga tegeleda,” ütles Kose.
Kuivõrd sektorid töötavad erinevatel ajaperioodidel samuti erinevalt – näiteks pakuvad vaiksemal perioodil ajaloolise statistika põhjal paremat tootlust nn kaitsvamad sektorid (näiteks esmatarbekaubad, tervishoid ja kommunaalteenused) ning sesoonselt tugevamal perioodil näitavad paremaid tulemusi tsüklilised aktsiad ja sektorid (näiteks finantssektor, kasvuaktsiad ja tehnoloogiaettevõtted) –, soovitab Kose investoritel soovi ja julguse korral ise katsetada, kuidas mustrid päriselt toimivad.
“Niinimetatud “osta ja hoia” strateegia toob enamikele investoritele üldjuhul parema tulemuse kui aktiivne sisse- ja väljahüppamine. Kuid miks mitte proovida ja katsetada – see nõuab küll tugevat psühholoogiat, aega ja panustamist, kuid enese proovile panek ongi üheks parimaks viisiks välja selgitada, milline on investori jaoks õige lähenemine turgudel toimetamiseks,” sõnas Luminori privaatpanganduse varahaldur.
