Teeme selgeks: kas kolmandasse sambasse tuleks paigutada kindel protsent või konkreetne summa?

Ehkki kolmandasse sambasse raha paigutamine on igaühe vaba valik ning sissemaksete suurus sõltub paljuski rahalistest võimalustest, on Madissoni sõnul kõige olulisem pensioniks investeerimisega üldse alustada.Foto: DepositPhotos

Kolmandasse sambasse raha paigutamisel tuleb esmajärgus teha otsus, milline saab olema sinu sissemaksete suurus ja regulaarsus. Luminori pensionifondide fondijuhi Vahur Madissoni sõnul on soovituslik siduda regulaarse sissemakse suurus oma töötasuga. Ent kuidas seda kõige paremini teha?

Ka 1% on hea algus

Ehkki kolmandasse sambasse raha paigutamine on igaühe vaba valik ning sissemaksete suurus sõltub paljuski rahalistest võimalustest, on Madissoni sõnul kõige olulisem pensioniks investeerimisega üldse alustada. “Kasvõi 1% panus sissetulekust on väga hea algus. Alustajate jaoks on kõige tähtsam tekitada järjepidevus ehk säästmisharjumus: kui see on saavutatud, siis saab sissemakset alati vajadusel suurendada,” sõnas ta.

Siiski valmistab paljudele peavalu küsimus, kui suurelt kolmandasse sambasse kogumine ette võtta ehk kui suur peaks olema investeeritav summa või kas täiendavasse kogumispensionisse tuleks paigutada kindel protsent töötasust. Ehkki rusikareeglit siinkohal ei ole, jagub ekspertidel siiski häid soovitusi.

“Kui riiklik soovitus näeb ette, et keskmine pension võiks 40-aastase tööstaažiga inimese mediaantöötasust moodustada 60%, siis Arenguseire Keskuse soovitusel võiks määr olla 70% – kõik sõltub sellest, millist pensionipõlve pidada soovitakse ehk milline on soovitav elustandard,” kommenteeris Madisson.

Sellise määrani küündimiseks peaks igakuiselt säästma ligi 18% oma sissetulekust. Sinnahulka kuuluvad nii teine kui ka kolmas sammas, aga ka teised investeerimisvõimalused. “Kuna inimestel töötasu reeglina tõuseb karjääri edenedes, on kolmanda sambe sissemaksete arvutamisel soovitatav lähtuda just protsentidest, mitte konkreetsetest summadest. Nii on see fikseeritud ning seotud just sinu sissetulekuga, mille suurenedes tõuseb ka sinu panus kolmandasse sambasse sarnaselt automaatselt toimiva teise sambaga.”

Igaüks leiab võimaluse

Kuigi elukalliduse tõus on inimeste säästmisvõimekust pärssinud, soovitab Vahur Madisson prioritiseerida praeguse toimetuleku kõrval ka tuleviku väljavaateid. “Kui keegi tunneb, et on pensioni kogumise vaates rongist lootusetult maha jäänud, siis tegelikult on kõige tähtsam sellega lihtsalt alustada,” märkis ta.

Kuna teise samba puhul on võimalik maksemäära suurust tõsta, võimaldab see sissemakseid võimendada ka siis, kui investeerimishorisont on veidi lühem. “Igaüks meist leiab ressursi ja distsipliini, et pikaajaliseks säästmiseks mõistlikud ja regulaarsed investeeringud teha. Kõige tähtsam on alustada ning kui tekivad esimesed tulemused, siis annab see motivatsiooni ka edaspidiseks,” sõnas ta lõpetuseks.

Investeeringud pensionifondi võivad osakuomanikule tuua nii kasumit kui kahjumit ning pensionifondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ja kasv ei ole garanteeritud. Pensionifondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet pensionifondi järgmiste perioodide tootluse kohta. Luminori pensionifondide põhiteabe dokumentide ja prospektidega saab tutvuda siin. Vajadusel küsi nõu asjatundjalt. Pensionifonde valitseb Luminor Pensions Estonia AS.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.