Turud jätkuvalt langustrendis: keskpangad ei pruugi inflatsiooni tõttu rahapoliitikat nii pea leevendada

Praeguses situatsioonis lisab investorite jaoks kõhedust fakt, et keskpangad ei pruugi turgude kukkumisel neile abikätt ulatada.Foto: Shutterstock

Käimasolev langustrend pole investoritele soovitud tootlust pakkunud ning tänaseks on oktoobri alguses alanud tõusuvool taaskord põhjade poole liikumas. Luminori privaatpanganduse varahalduri Kalle Kose sõnul ei tasu loota, et keskpangad lähiajal rahapoliitikat leevendama hakkaks, kuna kontrolli alt väljunud inflatsiooni mahasurumisega on kõigil niigi käed-jalad tööd täis. Ent millest praegune teadmatus tuleneb ning millal inflatsioon oma tipu saavutab?

Uusi sisenejaid on langustrendi ajal vähem

Praegune olukord uusi investoreid langustrendides olevatele turgudele sisenema ei meelita. Ehkki uusi tulijaid võib Kose sõnul märgata ka praegu, on uute sisenejate arv kasvutrendis mõistagi siis, kui turgudel valitseb tõusutrend ning suuremat tähelepanu saavad just positiivsed uudised ja trendid.

“Heaks näiteks on möödunud 2021. aasta, kui eelnevad õnnestunud IPO-d näitasid positiivset eeskuju ning tõid endaga kaasa suurema buumi ehk, nagu öeldakse, IPOdroomi. Tegelikult peegeldab see nähtus laiemat mustrit: kui turud on tõusus, annab see motivatsiooni ja inspiratsiooni ka uutele tulijatele, keda on tõusutrendi ajal märgata rohkem,” sõnas Kose.

Praegune langustrend aga ei tähenda, et börs töötamast lakkaks. “Pikemat ajahorisonti arvesse võttes on praegu jätkumas langustrend: september oli investorite jaoks üsna kehv kuu ning ehkki oktoober algas ilusate tõusupäevadega, on tänaseks esmane tõusuvool jällegi möödunud ning turud on jälle uute põhjade poole liikumas.”

See on põhjendatult tõstatanud küsimuse, kas seniste sügavuste asemel ootavad ees veel suuremad põhjad või leiab lähitulevikus aset konsolideerumine. “Kui tuua paralleele kinnisvarasektorist pärit kõnekäänuga, mille kohaselt peamisteks hindade mõjutajateks on asukoht, asukoht ja asukoht, siis turgudel on hetkel nendeks inflatsioon, inflatsioon ja inflatsioon. Sellest ei pääse hetkel ükski sektor,” märkis ta.

Rahapoliitika karmistamine on võitlus inflatsiooniga

Siiski on investeerimise puhul veel üks oluline tegur, millele tähelepanu pöörata: väga kiires tempos karmistuv rahapoliitika. “Kui koroonakriisi ajal tõusid turud lendu tänu väga agressiivsele rahapoliitika leevendamisele, siis tänane olukord on pigem vastupidine, kuna võib öelda, et inflatsioon on kontrolli alt väljunud. Rahapoliitika kiire karmistumine ja inflatsioon üheskoos on aktsiaturgudele punane rätik – ka ajaloost võib tuua rohkeid näiteid, et kui keskpangad asuvad baasintresse kiiresti tõstma, siis aktsiaturgudel võetakse hoogu maha.”

Turgude meeleolu ei kujunda siiski ainult inflatsiooniga seotud majandusnäitajad: turud on praegu väga tundlikud ka muu statistika suhtes, mis võib anda vihjeid keskpankade edasise tegevuse kohta.

Näiteks avaldati oktoobri alguses USA majandusaktiivsuse indikaator (USA ostujuhtide indeks), mis tuli Kose sõnul oodatust mõnevõrra nõrgem ning mõjutas otsekohe ka turuosaliste käitumist. “Kuna arvati, et USA majandus hakkab kiiremini jahtuma, siis eeldati, et keskpank enam nii aktiivselt intresse ei tõsta. Selle arvamuse tulemusel rallisid turud kaks päeva järjest. Samuti tõstis Austraalia keskpank intressi oodatust vähem, mis tekitas väikese optimismi, et võib-olla tehakse agressiivse rahapoliitika osas ka mujal paus,” näitlikustas ta.

Seega vaadatakse kõiki makromajandust puudutavaid uudiseid inflatsiooni perspektiivis ning ennustatakse, kuidas võiks keskpank sellele reageerida. “Käimas on ootuste ja ennustuste mäng ning sarnane olukord valitseb ka võlakirjaturgudel,” lisas Kose.

Millal inflatsioon tipus käib?

Ennustust, millal kontrolli alt väljunud inflatsioon oodatud tippu jõuab, on eksperdi sõnul hetkel veel keeruline teha. “See, millal inflatsioon tipu saavutab, on tõepoolest miljoni dollari küsimus. Kui see juhtub, võiks rääkida ka võimalusest, et turud teevad oma põhja ära, kuid täna on seda veel vara prognoosida,” kommenteeris ta.

Käimasoleva langustrendi tõttu, mis on hetkel iseloomulik nii aktsia- kui võlakirjaturule, pole Kalle Kose sõnul hetkel jalaga segada sektoreid, mis oleksid sel aastal investorile positiivset tootlust näidanud. Siiski on erandiks toorained. “Ehkki toorainete kallinemine algas juba enne 24. veebruarit, on geopoliitilised pinged hinnatõusu veelgi elavdanud. See on olnud justkui täiendav negatiivne vastutuul majandustele, kuna toorainete hinnad ja energiakriis mõjutavad omakorda ka inflatsiooni.”

Seega on praegune investeerimiskeskkond tavapäratu ning esitab tavainvestoritele tõsise väljakutse. “Tavalises situatsioonis pakuksid võlakirjad portfellile leevendust ja see on ka konservatiivsete investorite põhilootus olukorras, kus aktsiaturud on rohkem kukkunud. Praegu on võlakirjad kukkunud sama palju kui aktsiad ning sellest tulenevalt on ka olukord selline, nagu ta parasjagu on,” märkis Kose.

Praeguses situatsioonis lisab investorite jaoks kõhedust fakt, et keskpangad ei pruugi turgude kukkumisel neile abikätt ulatada. “Kuna keskpangad on hõivatud inflatsiooni mahasurumisega, ei paista, et rahapoliitikat niipea leevendama hakataks – sellega ei tasu investoritel hetkel arvestada. Inflatsiooni puhul aga sõltub palju jällegi sellest, kuidas areneb olukord Ukrainas ning mis saab energiakriisist. Teadmatust on seega väga palju,” sõnas ta lõpetuseks. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.