Uuring näitab: pensionireform lööb kõige valusamini madalama sissetulekuga inimesi

Võlanõustajalt Evelyn Eichhorst annab kuus näpunäidet, kuidas võlgadest välja tulla.Foto: Shutterstock.

Pärast II pensionisamba vabatahtlikuks muutmist hoiaks ja kasvataks seal raha edasi 51% tänastest kogujatest, selgus Luminori pensioniuuringust.

Kogutud pensioniraha võtaksid suurema tõenäosusega välja madalama sissetuleku ja väiksema finantskindlustundega eestimaalased.

Luminori Baltikumi pensioniüksuse juhi Rasmus Pikkani sõnul näitavad tulemused, et pensionireform paneb vanaduspõlves rahaliselt tundlikumasse positsiooni eelkõige inimesed, kellel on niigi madalam finantsiline kindlustunne.

Inimesed ei tee alati otsuseid tulevikku silmas pidades

„Kui inimesel on täna valida, kas lahendada mõni hetkel teravana tunduv finantsprobleem või koguda raha pensionipõlveks, siis võib eeldada, et paljud teevad otsuse esimese variandi kasuks. Tulevikku silmas pidades pole aga see paraku parim otsus.

Seega peaks seaduslooja juba ennetavalt mõtlema, kuidas riik saab toetada nende inimeste toimetulekut tulevikus, kellele täna tehakse võimalikuks pensioniks kogutud vahendite kohene ärakulutamine,“ kommenteeris Pikkani.

Pikkani sõnul on oluline teadvustada ka seda, et inimestel, kes siiani kogusid II sambasse, kuid nüüd soovivad süsteemist lahkuda, on I sambasse kogutud vähem pensioniosakuid kui neil, kes ei ole II sambaga kunagi liitunud.

„Kuna kogumispensioni süsteemiga liitunud on aastate jooksul panustanud jooksvate pensionite maksmisesse 20% vähem kui mitteliitunud, siis on neil kogunenud I sambasse märkimisväärselt vähem personaalseid pensioniosakuid. Kui nüüd seda tasakaalustama pidava II samba säästud ära kulutatakse, on neil tulevikus veelgi raskem hakkama saada,“ lisas Pikkani.

Suurema sissetulekuga inimene jätab raha suurema tõenäosusega kasvama

Uuringu tulemused näitasid, et raha pensionifondides hoidmise tõenäosust mõjutab vastajate sissetulek. Madalama sissetulekuga inimesed jätavad kogutud pensioniraha fondi edasi kasvama väiksema tõenäosusega kui need, kellel on keskmine või kõrgem sissetulek.

II pensionisamba omanikest, kelle sissetulek on väiksem kui 600 eurot pereliikme kohta kuus, jätkaks seal osalemist 47%; keskmise sissetulekuga inimestest, kes saavad vähemalt 601 eurot pereliikme kohta kuus, jätkaks 53% ning inimestest, kelle sissetulek on rohkem kui 900 eurot pereliikme kohta kuus, jätkaks 58%.

Selgus, et valikuid mõjutab ka inimeste üldine rahaline toimetulek. Neist II pensionisamba omanikest, kes ei tundnud eriolukorra ajal, et nende rahaline olukord on kriisiga toimetulekuks piisavalt hea, jätkaks II sambas kogumist vaid 36%.

Peamiselt makstaks kogutud pensioniraha eest tagasi võlgu või laene ja tehtaks muid kulutusi. Väiksem osa suunaks kogutud raha ka kinnisvarasse, tähtajalisele hoiusele ning iseseisvateks investeeringuteks.

Uuringu vastused koguti kvantitatiivse veebiküsitluse abil käesoleva aasta mais. Eesmärk oli analüüsida eriolukorra mõju Baltimaade inimeste finantsolukorrale ning nende hoiakutele seoses säästmise, investeerimise ja pensioniks kogumisega. Uuringus osales 524 Eesti inimest vanuses 23–59.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.