Luminori blogi

Viis müüti laenude kohta, mis tõele ei vasta

Kas kodulaen on ainuke normaalne laen?Shutterstock

Laenude ümber ringleb palju erinevaid teooriaid, millest nii mõnigi osutub sageli müüdiks või eksiarvamuseks. Luminori jaepanganduse juht Tanel Rebane lükkab müüdid ümber ning selgitab, kuidas asjalood laenudega tegelikult on.

Esimene müüt: kodulaen on ainuke normaalne laen

Tanel Rebane lükkab selle väite koheselt ümber, ent kinnitab, et teistesse laenudesse suhtuvad eestlased skeptitsismiga. “Kuna Eestis on kodulaen väga levinud ning väikelaenu kasutatakse vähem, võib tõepoolest märgata, et teised laenud on mingil põhjusel kehva maiguga,” põhjendas ta.

“Kui vaadata Euroopat või ülejäänud maailma, siis võib märgata, et tegelikult võtavad inimesed väga palju just nimelt tarbimislaenu, mitte kodulaenu. Mujal maailmas on see täiesti normaalne kinnisvara finantseerimise viis,” märkis ta.

Põhjust, miks inimesed teistesse laenudesse pessimistlikult suhtuvad, võib Rebase hinnangul otsida tarbimislaenude kõrgest intressist. Olukord on aga juba paranemas. “Kui ajalooliselt on tarbimislaen olnud võrdlemisi kõrge intressiga, siis tänaseks on need juba väga palju allapoole tulnud – võime juba näha näiteks 8% intressiga tarbimislaenu pakkumisi,” näitlikustas ta.

“Kui veel võtta arvesse, et tegemist on ilma tagatiseta ja hüpoteegita laenuga, mis on mõeldud lühiajaliseks perioodiks, siis teinekord on tarbimislaen kliendile isegi kodulaenust soodsam variant,” ütles Rebane.

Teine müüt: pank hoolib laenupakkumise tegemisel ainult iseendast

Tanel Rebase sõnul see müüt tõele ei vasta ning pigem on olukord vastupidine. “COVID-19 valguses on näha, et meie kliendid on tervise- ja majanduskriisist läbi tulles väga hästi oma laenude teenindamisega hakkama saanud – meil on rekordmadal just nende laenude osakaal, kus klient on tagasimaksmisel hätta jäänud. Seega teeb pank kõik selleks, et klient sobiks soovitud laenu teenindama,” kirjeldas ta.

Rebase hinnangul ilmestab seda veelgi fakt, et COVID-19 tingitud tervisekriisi alguses, kus ühiskonnas oli palju teadmatust, tulid pangad klientidele vastu ning pakkusid võimalust laenu tagasimaksed ajutiselt peatada, seda ilma lisatasu või sanktsioonideta. “Osad inimesed seda ka tegid ning kindlasti ei vaata pank seepärast kliendile viltu,” kinnitas ta.

“Pangana hoolisime raskel perioodil sellest, et klient ei peaks hakkama oma kinnisvara realiseerima, vaid keskenduks ajutiste murede lahendamisele, pärast mida sai laenu tagasimaksmine jälle tavapäraselt jätkuda,” näitlikustas Rebane. “Kindlasti on see tunnustus meie klientidele, kuna nad saavad oma kohustustega suurepäraselt hakkama,” lisas ta.

Kolmas müüt: sissemakse peab alati moodustama täpselt 20% kodu maksumusest

See müüt ei vasta samuti tõele. “Panga vaatest võib sissemakse miinimum olla 15%, teatud tingimustel on KredExi abil seda võimalik viia 10%-ni,” rääkis jaepanganduse juht.

Samuti võib sissemakse olla mõningatel juhtudel ka 0%, seda näiteks siis, kui kliendil on olemas lisatagatis. “Luminor on lisatagatise hindamisel väga täpne, mis tähendab, et me kindlasti ei võta lisatagatiseks kolmandale või neljandale isikule kuuluvat kinnisvara. Kui kinnisvara kuulub kliendi vanematele, hindab pank ka nende maksevõimet, sest juhul, kui klient peaks laenu teenindamisega hätta jääma, aga vanemad on juba pensionil, siis on ju selge, et ainult pensionirahast pole seda laenu võimalik teenindada,” selgitas Rebane.

Samuti teevad paljud kliendid ka 20%-st suurema sissemakse ning võtavad proportsionaalselt vähem laenu. “See on tihti levinud viis juhul, kui kliendid on oma esimese või teise kodu maha müünud ning kinnisvarahindade tõus on tinginud laenujäägi ja realiseeritava kinnisvara suure hinnavahe,” näitlikustas ta. Seega teevad kliendid sageli suurema sissemakse kui ette nähtud.

Neljas müüt: väikelaen on sama mis SMS laen

Tanel Rebase sõnul see kindlasti tõele ei vasta. Tema sõnul tuleb kliendi vaatest eristada, kas koht, kus laenu võetakse, on pank või mõni muu laenuandja. “Nagu öeldud, on Eestis hästi palju väikekrediidipanku ja laenuandjaid, kes küsivad klientidelt väga kõrget intressi – sealt tuleb ka väikelaenu halb maine,” ütles ta.

Jaepanganduse juhi sõnul järgib pank palju põhjalikumalt laenamise jätkusuutlikkuse ja vastutustundlikkuse põhimõtet, mis tähendab, et laenu antakse inimesele, kes on võimeline seda teenindama. Ka räägib pangast väikelaenu võtmise kasuks intress. “Pangast tarbimislaenu võtmine on kindlasti palju soodsam kui mõnest muust allikast. Samuti on pangale oluline kliendi maksevõime,” rääkis Rebane.

Viies müüt: kodulaenu omada on palju kallim kui korterit üürida

See levinud arvamus on samuti ekslik ning Tanel Rebase sõnul võib vahe olla sageli isegi 100%. “Samal ajal, kui kinnisvarahinnad jätkavad kasvamist, teevad sama ka üüripindade hinnad. Ent kui inimene on soetanud korteri pangalaenuga, jääb põhiosa makse ju kogu aeg samaks – see tähendab, et kui laenu tagasimakse alguses võib see summa tunduda suur, siis palgakasvu silmas pidades ei pruugi see aastate möödudes enam sugugi nii paista,” tõi Rebane välja. 

Samuti seisneb erinevus selles, kuhu raha laekub. “Kui üürikinnisvara puhul makstakse raha üürileandjale, siis laenu maksad ju kogu aeg pangale tagasi, mis tähendab, et laenujääk muudkui väheneb ning kinnisvara müümisest saadav kasu seeläbi aina tõuseb. Niiviisi on tulevikus olemas vajalik puhver juhuks, kui soov on kodu vahetada ning kolida suuremale pinnale,” rääkis ta.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.