Investeerimine võib küll esmapilgul paista hirmuäratav teekond, mille käigus sukeldutakse justkui täiesti võõrastesse vetesse. Ent kõik, ka kõige suuremad eksperdid on kunagi alustanud just pisikeste sammudega, teadmata midagi, mis neid sel teekonnal ees ootab. Kuidas investeerimisega alustada ning millised võiksid olla investori viis esimest sammu, räägib Luminori privaatpanganduse varahaldur Kalle Kose.
Investeerimine on nagu reisi planeerimine
Kalle Kose sõnul ei tasu investeerimisega kaasnevatest küsimustest ja teadmatusest esimese hooga heituda, kuna piltlikult öeldes on investeerimine nagu reis, mida planeerima hakatakse. “Kui inimene läheb võõrasse riiki reisile, siis tavaliselt kogutakse teadmisi, tehakse plaane ning mõeldakse kuhu ja kuidas soovitakse jõuda ning seejärel minnakse seda kõike tegema ja kogema – täpselt samamoodi võiks kirjeldada ka investeerimisega alustamise protsessi,” kinnitas ta. Kuid millest investeerimise soovi korral alustada? Kalle Kose toob välja viis esimest sammu.
- Kogu teadmisi
Kuivõrd investeerimine on alguses inimesele tundmatu maailm ning termineid, mida nii artiklites kui ka aruteludes omavahel kasutatakse, on väga palju erinevaid, tasub alustada põhitõdedest ehk ABC-st. “Kohti, kus selliseid teadmisi ammutada, on väga palju erinevaid: näiteks erinevad podcast’id, YouTube’i videod, raamatud nii eesti kui ka inglise keeles, erinevad artiklid ja grupid sotsiaalmeedias – igaüks leiab siinkohal endale sobivaima viisi, kuidas baasteadmisi koguda,” kinnitas Kose.
Just teadmised võimaldavad alustaval investoril orienteeruda edasistes valikutes. “Kui üldse midagi ei uuri ja ei tea, kobad justkui pimeduses ning tõenäosus teelt eksimiseks ehk kulukate vigade tegemiseks on väga suur. Seega on kasvõi baasteadmised igal juhul abiks,” lisas ta.
- Pane paika oma eesmärk, riskitaluvus ja tootluse ootus
Kõige tähtsam ülesanne investeerimisega alustamisel on seada endale eesmärk ehk kuhu soovitakse selle tegevuse käigus jõuda. Siinjuures tuleb mängu investeerimishorisondi mõiste, s.t kas investeerimine tähendab investori jaoks vaheetappe või täidab üht konkreetset lõppeesmärki. “Näiteks võiks mõelda, kas investeerimisel on eesmärk koguda raha lastele, eluasemelaenu omafinantseeringu jaoks või hoopis pensioniks,” rääkis ta.
Siiski võivad eesmärgid aja jooksul ka muutuda, kuna inimeste vajadused ja elu ise teevad vahel eesmärkides korrektuure. Sellest ei tohiks Kalle Kose sõnul end ülemäära häirida lasta. “Inimesed on erinevad ja eesmärgid võivad muutuda, kuid mingisugune eesmärk võiks sellegipoolest olla paigas, kuna see motiveerib edasi tegutsema.”
Lisaks eesmärgile vajab hindamist inimese riskitaluvus ja tootluse ootus, kuid alustaval investoril võib olla keeruline seda otsustada – seda põhjusel, et teekonna alguses on selliseid omadusi raske hinnata. “Võiks mõelda, et kui portfelli väärtus langeks enam kui 30% (nagu juhtus 2020. aastal koroonakriisi ajal peamiste aktsiaindeksitega) või isegi 60% (nagu juhtus 2008. aastal globaalse finantskriisi ajal peamiste aktsiaindeksitega), siis milliseid tundeid see tekitab. Kui see tekitab ebamugavust või hirmu, siis võiks mõelda madalama riski peale ja lisaks aktsiatele portfelli ka näiteks võlakirju kaasata.”
Siinjuures oleks väga oluline mõista investeerimise pikaajalisuse põhimõtet: finantsturud on taastunud ka kõige suurematest langustest ning kriisidega kaasnevad ulatuslikud varahindade kõikumised on tavapärane osa sellel teekonnal. “Investori parim sõber on aeg: see silub ka suurimad langused, kui portfell on kenasti hajutatud. Küll aga on täiesti tavapärane, et riskitaluvus ajas muutub ning seetõttu saab vajadusel investeerimisstrateegiat hiljem uuesti ümber hinnata,” julgustas ta.
Ka tootluse ootus on indikaator, millest investeerimisega alustamisel lähtuda: kui aktiivse investeerimise puhul soovitakse ületada turgude keskmist tootlust, siis passiivse investeerimise puhul võiks varasema ajaloo põhjal arvestada pikaajaliselt 7–8% tootlusega. “Kui selline tootlus on sinu jaoks vastuvõetav, siis passiivne investeerimine peaks võimaldama seda saavutada. Kui on soov saada suuremat tootlust, võib proovida aktiivset investeerimist ning vaadata, kas see õnnestub või mitte.”
- Harjuta kätt
Kui investeerimisega alustamine tundub ikka veel hirmus ja tundmatu, soovitab Kose võtta osa investeerimismängudest või kasutada lihtsalt virtuaalportfelli – nimelt saadakse sel viisil virtuaalse rahaga vajalik kogemus kätte. “Luminor Investor on hea platvorm selleks, et kätt harjutada ja vaadata, kuidas investeerimine sul teoreetilises plaanis välja tuleb – selleks on olemas virtuaalne raha, mis aitab luua tunnetust ja kogemusi koguda,” soovitas Kose.
- Vali välja sobiv investeerimiskeskkond
Investeerimiseks on võimalusi pea lõputult ning igaüks leiab kindlasti endale sobivaima variandi. Sama kehtib ka sobiva investeerimiskeskkonna kohta: nimelt võib investeerida nii pankade poolt pakutavate lahenduste kaudu kui ka eraldiseisvate maaklerfirmade ja telefonirakenduste kaudu.
“Kuna investeerimine on pikaajaline protsess, on väga tähtis hinnata teenusepakkuja usaldusväärsust ehk püüda analüüsida, kas huvipakkuv teenusepakkuja on võimeline tegutsema ka pärast 5 või 10 aastat. Samuti võiks analüüsida kasutajamugavust, võrrelda tehingutasusid ehk kaasnevaid kulusid ning instrumentide kättesaadavust. Selle põhjal leiab igaüks kindlasti endale sobivaima lahenduse,” lisas ta.
- Ava konto ja hakka peale!
Nüüd läheb asjaks: mõtle välja, milliste summadega sooviksid investeerimist alustada, kui regulaarselt sa makseid teed ning kuhu sa oma vara investeerima hakkad. “Alustada võiks väikeste summadega, kuna see võimaldab alguses riske madalana hoida. Kui teadmiste pagas suureneb, võib investeeringuid alati järk-järgult suurendada.”
Kalle Kose kinnitab, et iga inimese teekond läbi nende etappide võib olla väga erinev, kuid sellest ei tohi lasta end segada. “Paljudel juhtudel kogunevad teadmised just praktika käigus, seega julgustan kõiki huvilisi kindlasti proovima ja investeerimisega algust tegema,” sõnas ta lõpetuseks.
