Ole sa nii osav arvepidaja kui tahes, hinnatõus puudutab meid kõiki. Valguse ja kodusooja arvete kõrval on kerkinud ka igapäevase toidukorvi hind ja isegi siis, kui piirduda vaid selle kõige elementaarsema söögikraamiga, on näha, et maksta tuleb märgatavalt rohkem.
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks mullu detsembris üle-eelmise aasta sama kuuga võrreldes 12,2 protsenti, kusjuures kaubad kallinesid 7,9 ning teenused 20,7 protsenti. Viimati tõusid tarbijahinnad aasta lõikes rohkem kui 12 protsenti 1998. aasta aprillis
Võrreldes 2020. aasta detsembriga mõjutasid tarbijahinnaindeksit põhiliselt elektri, soojusenergia ja kütte hinnatõusud, mis moodustasid kogu tõusust poole. Kodudesse jõudnud elekter oli 120, soojusenergia 40,1 ja gaas koguni 122,5 protsenti kallim.
Kogu arve maksab kinni lõpptarbija
Toidukaupadest on enim kallinenud kartul (110,1 protsenti), värske kala (35,2 protsenti) ja värske köögivili (26,7 protsenti). Näiteks lihatööstuses on toorainetest teinud suurima hinnatõusu veiseliha ning selle hind veel jätkab kasvamist. Kui aasta tagasi oli veise rümba hind 3,2, siis täna on see 3,8 eurot kilo ja prognoositakse tõusu 4 euroni kilo eest. Enim tõusevad kõrgema lisandväärtusega toodete hinnad nagu suitsuvorstid, singid, salaamid, aga ka värske liha.
Mitmete toidukaupade hinnad kerkisid mõnevõrra juba sügise jooksul, kuid alates uuest aastast on hinnad lausa hüppeliselt kasvanud. Ninaesine läheb kõigil kõvasti kallimaks, alates lihast ja piimast, lõpetades juustu ja leivaga.
Hinnatõus on tingitud kasvanud sisendhinnast, alates elektrist, gaasist ja diislikütusest, lõpetades toorme-, pakendi- ja tööjõukuluga. Seega, pole komponenti, mille hind viimase aasta jooksul kerkinud poleks.
Barbora sortimendijuht Leiki Lehemets tõdeb, et ostukorvi hind on kerkinud ka nende e-poes, kuid praegu on alles aasta algus ja veel ei ole tarbijate käitumises erinevusi näha.
“Suuremad muutused jäävad pandeemia algusaega, kui ostjate eelistused kujunesid märgatavalt ümber. Eelmisel aastal kasvas aga müük järgmistes tootegruppides: kodused valmistoidud, vitamiinid ja käsimüügi apteegitooted, kontoritarbed, värske liha ning ökoloogilised puu – ja juurviljad,” loetleb Lehemets. Suurima müügilanguse tegid läbi kosmeetika – ning reisitarbed (kohvrid, kotid jne). Ilmselt võiks hindade kallinemisest tingitud tarbjate ostueelistusi võrrelda mõne kuu pärast.
Püsivalt odav ostukorv
Barbora koostööpartner Maxima võrdleb korra kvartalis konkureerivate kaubakettide ostukorve ja hoiab oma klientide lemmiktoodete hinnad püsivalt soodsamad. Võrreldakse iga keti konkreetse tootegrupi kõige soodsamaid tavahindu. Näiteks on 19.jaanuari seisuga võimalik ostukorv soetada isegi pea 16 eurot soodsamalt kui konkureerivast poest (nt maksab kõige kallim piimaliiter konkureerivas poes 65 senti, Maximas aga 49, sarnaselt on tabelis kõrvuti välja toodud kõikide põhitoodete hinnad).
“Kõik need tooted on Barbora e-poes olemas ja kes soovib, saab neid meie kaudu samaväärselt soodsa hinnaga osta,” nendib Lehemets. Ta lisab: “Oleme teinud põhjaliku analüüsi ning välja selgitanud sada kõige olulisemat toodet meie klientide ostukorvis. Edasiste sammudena püüame jõuda selleni, et nende toodete saadavus tellimisel oleks püsiv ning loomulikult on eraldi tähelepanu all tarnitavate toodete kvaliteet.”
Rohkem infot tarbijahinnaindeksi kohta leiab Statistikaameti kodulehelt.
