Nutika ostleja säästublogi

Kulleri kummalised seiklused: 200 km autoroolis ja 200 kg toitu viiendale korrusele

Marek ütleb, et karjääri ta niipea vahetada ei kavatse, sest kulleri põnev amet pakub talle jätkuvalt nii väljakutseid, põnevust kui rõõmu ning soovitab seda kõikidele, kes tahavad endale vaheldusrikast tööd ja naudivad autoga sõitmist.Foto: Erakogu

Kulleri amet on vaheldusrikas ja pakub omajagu väljakutseid, vahel ka kriitilisi situatsioone, kuid enamasti siiski palju rõõmu ja veidraid juhtumeid. Kuller Marek pole oma ametivalikus pettuma pidanud, sest kullerina saab ta nii autoga ringi sõita kui inimestega suhelda.

Barboras on kuller Marek Sillaots töötanud umbes neli aastat. “Kui tööd otsisin, siis ma tahtsin leida midagi aktiivset ja põnevat ning samas võimalust autoga ringi sõita. Mulle ei meeldi paigal istuda ja kullerina saan nii heade kolleegide kui toredate klientidega vestelda. Kulleriametis igav juba ei hakka,” kirjeldab mees põhjuseid, miks ta just selle ameti kasuks otsustas. Kõik Mareki ootused on siiamaani täidetud ja ta on kõik need aastad rõõmuga tööle tulnud.

Ükski tööpäev ei sarnane teisega

Kulleri vahetus algab hommikul kell pool kaheksa. Marek kontrollib oma sõiduvahendi üle, et kõik oleks ikka tip-top korras, see on ta enda jaoks juba oluline, sest autos veedab ta terve oma tööpäeva peaaegu. Siis pakib tellimused autosse ja hakkab pihta. Igale kullerile on määratud nö enda piirkond ning tema tööks on vedada tellimusi Harjumaa piires laiali. Kaks päeva järjest ühte ja sama ringi naljalt sõita ei tule, trajektoor on iga päev erinev. 

“Kõige pikemad ringid on nii kahesaja kilomeetrised, sõidan näiteks Kostivere-Raasiku-Saha-Loo, mõnikord Tallinnas ikka ka,” jutustab Marek ja ütleb, et talle meeldibki uusi kohti avastada, loodust vaadata. Tööpäev lõpeb siis, kui kõik tellimused on kohale toimetatud või hiljemalt kell üheksa õhtul.

Kui Mareki käest kurioossete juhtumiste või naljakate seikade kohta küsida, muigab ta: “See on ju töö inimestega. No ikka juhtub ja hakkab silma igasuguseid omapäraseid inimesi.” Ühtegi konkreetset juhtumit ta välja tuua aga ei saa, sest soovib klientide privaatsust hoida.

Trenni minema ei pea

Ega kulleri töös tegelikult miskit rasket polegi, mõnikord lihtsalt juhtub, et tellitakse toidukaupa väga suurtes kogustes. Marek meenutab: “Oli selline juhus, kus tellimus oli pea 200 kilo, mis tähendas seda, et 30-40 kotitäit kaupa tuli inimesele koju tassida. Õnneks oli seekord tegemist esimese korrusega. Tellimus sisaldas palju pika säilivusajaga suppe, lihakonserve, ka köögivilju, koeratoitu ja midagi sügavkülma panemiseks, no seda kaupa oli ikka palju. Tassisin kotid tuppa ja läksin uuele ringile ning mis ma näen – jälle seesama klient ja taas sama palju kaupa. Siis tardus tellija küll paigale, punastas ning palus minu käest vabandust, et ma jälle rasket füüsilist tööd pidin tegema,” meenutab Marek lõbusat juhtumist. Selliseid suuri tellimusi olevat tema sõnutsi pea igas kuus, nii et trenni saab kõvasti teha ja jõusaali pole ammu pidanud minema.

Marek ütleb, et karjääri ta niipea vahetada ei kavatse, sest kulleri põnev amet pakub talle jätkuvalt nii väljakutseid, põnevust kui rõõmu ning soovitab seda kõikidele, kes tahavad endale vaheldusrikast tööd ja naudivad autoga sõitmist. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.