Eesti majandus on viimastel aastatel ühtlaselt ülespoole liikunud – inimeste palgad kasvavad ja tööpuuduse asemel saab rääkida pigem tööjõupuudusest. Viimase kahe aasta jooksul on aga tarbijad üha enam Eesti hindade kallidusest rääkima hakanud.
Kui esialgu käisid eestlased lõunanaabrite juures vaid alkoholivarusid täiendamas, siis ajapikku hakkasid inimesed piiri tagant ka mõnevõrra soodsamaid toidu- ja tarbekaupu tooma. Lisaks alkoholiaktsiisile paistabki tarbijaid häirivat just siinsete toidukaupade kallidus. Kuid kas meie pahameel on ikka õigustatud?
Kas Eesti toidukaupade hinna taga on kaupmeeste ahnus?
“Eesti turul tegutsevata toidu- ja esmatarbekaupade kettide keskmine kaubanduslik juurdehindlus on 25% tasemel, millega oleme Euroopa keskmisest tunduvalt madalamal positsioonil,” sõnas Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson. “Sellest näitajast madalam on see toidukaupade osas ja veidi kõrgem mõnede esmatarbekaupade osas,” lisas ta.
Tõesti, vaadates Euroopa Liidu riikide toidukaupade juurdehindlusi on Eesti läbi aastate püsinud kümne madalaima juurdehindlusega riikide juures. See tähendab, et kuigi hinnad võivad tarbijatele kõrged tunduda, ei lõika neist peamist tulu sugugi mitte kaupmehed.
Kuigi Eestis on üks ELi madalamaid juurdehindluse määrasid, mõjutab kauba lõplikku hinda olulisel määral käibemaks, mis võrreldes teiste liikmesriikidega on Eestis üks ühetaolisemaid ja kõrgemaid. “Kasumimarginaalid jaekaubanduses on alla 5%. Käibemaksu määr on keskmisest kõrgem – ilma eristusteta 20%. See moodustab viiendiku toodete hinnast,” selgitas Anderson.
Tiheda konkurentsiga turul on tarbijatel ainult võita
Kallimate toidukaupade juurpõhjus peitub Andersoni sõnul nii imporditud toodete kõrgemates ostuhindades, mis on mõjutatud logisitika kuludest, kui ka kodumaise toodangu toote ühikuhinna kohta suuremates tootmise kuludes. “Siin ei suuda me konkureerida suurte turgudega, kus on tootmismahud suuremad ja sellest tulenevalt võimalik ka kulusid vähendada,” sõnas ta.
“Väikesest turust ajendatud kallimaid hinnasilte, kõrgemaid teenustasusid kogeme mitmetes igapäevastes toimingutes: piiritagustest e-poodidest kaupade kohaletoimetamise võimalustes, selle eest küsitavates tasudes, kuid ka lennupiletite ostmisel ja mujalgi,” lisas äriarvestuse juht.
Samas ei ole säärane olukord tarbija jaoks sugugi halb. “Tänases väga tihedas konkurentsis on tarbijal ainult võita, kuna kaupade ja teenuste hinnad on väga suure surve all ning juurdehindlus madal. Hetkel lahti rullunud diskussioon käibemaksu määra alandamise osas võib tuua mõningast leevendust väljamüügi hindadesse, ent tekitab tuntava vaakumi riigi eelarves,” nentis ta.
