Kuidas Selveri kaupluseid igapäevaselt puhtana hoitakse ja kes seda teeb?

Foto: Scanpix/Dmitri Kotjuh/Järva Teataja.

Kauplusesse minnes on igaühel teatud ootused, isegi kui neid endale ei teadvustata. Puhtad põrandad, riiulid ja värske lõhn on kliendi jaoks normaalsus – midagi, millele mõtlema ei pea. Vahel võivad külastajad Selveris kohata küll mopi või põrandapesuriga töötajat, kuid see on puhtuse ja korra hoidmise protsessis vaid jäämäe tipp.

Kauplust hoiavad igapäevaselt puhtana Selveri töötajad

Enamikes Selveri kauplustes on oma töötajad need, kes ka puhtust hoiavad. Suurema kaupluse puhul ostetakse koristusteenus sisse, kuid see on pigem jagatud vastutus, mitte täispaketi põhimõttel toimiv koristus.

Rääkides puhtusest kaupluses, lähtume eeskätt sanitaarnormidest ja nõuetest hügieenile, millele peavad vastama kõik kauplusesisesed protsessid. Puhtuse hoidmine on otseselt seotud toiduohutusega ja tuleneb toiduseadusest,” sõnas Selveri kaubandusjuht Jekaterina Aljohhina. Vastavalt sätestatud nõuetele on Selveris koostatud ka puhastuskorraldus, millest töötajad puhtuse hoidmisel ja koristamisel lähtuvad.

“Kusjuures täies mahus pole võimalik koristusteenust ühegi kaupluse jaoks sisse osta. Osa tööd peavad oma töötajad ära tegema. Näiteks puhtuse tagamine kala- ja lihaletti toitude tootmise käigus. Või teenindusleti, ahjude ja pagariosakonna pindade puhtus. Seetõttu ei saa ka öelda, kumb on efektiivsem, koostöös on tulemus alati parem,” lisas ta.

Lisaks seaduse poolt paika pandud standarditele tuleb Aljohhina sõnul lähtuda ka kliendi vaatepunktist. See tähendab, et nii müügisaal koos riiulite ja väljapanekutega kui ka WC-d ja muud üldalad peavad külastajale hea mulje jätma.

Selge on see, et ainult põrandate “üle käimisest” Selveris sugugi ei piisa. On olemas kohad, mis kaotavad kiiresti “kaubandusliku välimuse” ning vajavad seega kiiret sekkumist ja pidevat kontrolli. Puuviljalettide puhul tuleb mõelda näiteks maha kukkunud viinamarjadele ning kassas lindile valgunud vedelikele, mis mõistagi esimesel võimalusel puhastamisele lähevad.

Puhtus ei ole lihtsalt sõnakõlks, vaid nõue

“Selleks on töö organiseeritud sedasi, et iga protsessi juures on inimene pidevalt seisukorda kontrollimas ja vajadusel korrastamas. Kaupluse müügisaal on kliendi jaoks justkui visiitkaart: puhtasse kauplusesse sisse astudes on inimesel selge, et sellesse poodi tasub tagasi tulla,” selgitas Aljohhina. 

Suuremad koristustööd on Selverites planeeritud sellistele aegadele, kus need külastajaid kõige vähem häiriksid. Enamike kaupluste puhul on õhtused ja varahommikused ajad selleks mõistagi kõige sobivamad, kuid täpselt sama oluline on ka päeva jooksul regulaarne puhtuse tagamine ja jooksvate probleemide – ümber läinud jookide, maha aetud toodete – lahendamine.

Kõige suurem rõhk puhtuse seisukohast on Aljohhina sõnul kohtades, kus tegeletakse toiduga: “Selveri kauplused ei ole lihtsalt toidupoed, meid võib võrrelda ka söögikohtadega. Me valmistame toorainetest oma retseptide järgi liha ja kalatooted. Ise grillime. Küpsetame leiba ja saiakesi. Teeme valmis hommikusöögid ja buffee valikud. Selleks peavadki kõik teenindusletid, grillahjud, töövahendid, kausid, nõud… ühesõnaga, kõik, mida kasutatakse, päeva jooksul ka pidevalt puhtad olema. Selle jaoks on meil eraldi reeglid, nõuded ja enesekontrolli plaan, mille põhjal kõiki töötajaid ka koolitatakse ja kontrollitakse.

 

Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.