Toidupoes käies on kaubad jagatud eraldi kategooriatesse, et klientidel neid lihtsam üles oleks leida. Tarbija jaoks võib kaubapaigutus olla üdini loogiline ja harjumuspärane, kuid tegelikkuses on süsteemi taga põhjalik ettevalmistus ja läbimõeldud planeerimine.
Igal tootel on oma kindel koht ja sellel kohal on kindel põhjus
Absoluutselt kõik kaupluses müügil olevad tooted on suuremal või vähemal määral jaotatud kategooriatesse, millel omakorda on kaupluses kindel asukohta. “See asukoht võib küll erineda olenevalt kaupluse eripärast ja suurusest, kuid üldjuhul on need ikkagi suhteliselt sarnase loogikaga paika pandud,” selgitas Selveri ostudirektor Katrin Riisalu.
Kategooriatesse jagatud tooted jagunevad omakorda segmendi kaupa, seda kas kasutuse või otstarbe või hoopis brändi järgi. Väljapaneku suuruse peamiseks põhimõtteks on toote müüdavus – kui toode müüb hästi, on selle eraldatud suurem pind ja vastupidi. “Teiseks on oluline ka see, kus täpselt toode asub,” sõnas Riisalu.
“Tootepaigutuses on oluline, et igale sortimendis olevale tootele on planeeritud kindel koht müügisaalis kas riiulil või alusel. Lisaks tuleb arvesse võtta ka asukohta riiulis: üleval, keskel või kõige alumisel astmel.”
Uute toodete puhul muidugi esialgne info müügi kohta puudub, mistõttu vaadatakse sel juhul Riisalu sõnul kas analoogse toote müügitulemusi või tehakse esialgu keskmine väljapanek ja korrigeeritakse seda mõne aja möödudes, kui on juba selgunud, kas toode on rohkem või vähem edukas.
“Selveris tegelevad tootepaigutusega igapäevaselt meie kontoris viis inimest,” sõnas Riisalu. Need töötajad koostavad toodepaigutuste jaoks planogramme ning on suuresti vastutavad selle eest, kust klient mingi toote kaupluses üles leiab.
Kui enamik kaupadest paigutatakse riiulitele Selveri enda töötajate poolt, siis leidub ka selliseid ettevõtteid, kelle palgal on spetsiaalsed tootepaigutajad. Selline bränd on näiteks Kalev, kuna firma tootevalik on Selveris niivõrd lai, et ettevõtte jaoks on oluline ise kontrollida, et kõik oleks toodete väljapanekuga korras. “Üldjuhul on ikka suund see, et iga kauplus saab ise riiulite täitmisega hakkama,” selgitas Riisalu.
