Üks kõige suurematest, kui mitte kõige suurem väljakutse, on toidupoodide jaoks tellimushulkade analüüsimine. Lihtsalt öeldes tähendab see, et toidupoe riiulid ei tohi kunagi tühjad olla, aga kaupa ei tohiks ka üle jääda.

Selveri riiulid ei tohi olla tühjad, aga kaupa ei tohi ka üle jääda

Probleemsemad kaubad on just lühikeste, kuni viiepäevaste realiseerimisaegadega tooted, näiteks piima- ja lihakaubad. “See on kõige suurem väljakutse meie töötajatele, kes vastutavad just tellimuste eest: tellida piisav toodete kogus, et realiseerimisaja jooksul tooted oleksid ostetud,” ütles Selveri juht Kristi Lomp.

Igas kaupluses tegeleb tellimushulkadega spetsialist ning suuresti sõltub kaupluse edukusjust tema tööst – iga mahakantud toode on kaupluse jaoks miinus, iga puudu jäänud toode võib tähendada aga kliendi kaotamist. Kui kauba analüüs on kehvalt tehtud või juhtub midagi ootamatut ja kaupa jääb üle, läheb see mahakandmisele.

Loomulikult müüakse vahetult enne realiseerimisaja lõppu kaupa allahindlusega, kuid kui seda ka siis ära ei osteta, kaotab kauplus iga müümata jäänud toote pealt. Seepärast on ülioluline, et kaupa ei tellitaks korraga liiga palju, aga ka mitte nii vähe, et sellest enne uut tellimust puudu tuleks.

“See on üks kõige tähtsamatest ja suurematest väljakutsetest meie töötajate jaoks,” ütles Lomp. Mõnel lugejal võib tekkida küsimus, et kumb siis kaupluse jaoks hullem on: kas see, et kaupa jääb puudu või see, et kaup läheb mahakandmisele?

“Loomulikult kui kaupa on vähe, riiulid peavad olema täis. Kaupa peab olema alati, riiulid peavad olema täis. Me oleme nõus kaotama ja tegema mahakandmisi, peaasi, et kaup on olemas ja et klientide lemmiktooted on olemas,” ütles Lomp kindlalt.

Kauba tellija tunneb kaupluse külastajate harjumusi läbi ja lõhki ning peab arvestama väga paljude faktoritega

Tellimuste esitaja peab läbi ja lõhki tundma kaupluse klientuuri eelistusi ja harjumusi ning mitte umbkaudu, vaid konkreetsete kaupade, firmade ja toodete järgi. Kauba tellijatel on erinevad abivahendid, programmid ja aruanded, mis aitavad kauba müüki analüüsida ja prognoosida. Arvesse ei tule võtta ainult klientide eelistusi ja trende, vaid ka näiteks seda, milline ilm parajasti õues on.

“Müük ei sõltu ainult nädalapäevadest, vaid ka sellest, milline hooaeg, milline ilm on õues,” sõnas Lomp. “Kas kuskil kaupluse juures toimub näiteks teeremont? Kas tavaline klientide arv üldse saab sinna kauplusesse tulla?” tõi ta näiteid erinevatest faktoritest, millega tuleb kaupa tellides arvestada.

“Siin mängibki rolli see, kui professionaalne on meie töötaja, kes teostab kauba analüüsi,” sõnas ta. “Iga töötaja töötab välja enda süsteemi, kuidas nad seda teevad: kuidas nad analüüsivad müüki, kuidas nad jälgivad laojääki, et kui palju tooteid hetkel on.”

Näiteks teab Viimsi Selveri tellija täpselt, kui palju piimatooteid ümbruse elanikud nädalas ja päevas tarbivad. “Ja mitte ainult lihtsalt piima, vaid isegi erinevaid piimatooteid, ka firmade kaupa,” ütles Lomp. “Nad teavad tükiliselt, kui palju võetakse teatud päeval, et võimalikult täpselt kaupa juurde tellida.”

Kogu selle protsessi juures mängivad suurt rolli ka kaupade realiseerimisajad – ei saa tellida kaupa, mis juba homme maha tuleb kanda. “Me peame täpselt teadma, et saabuv partii ei tule sama kuupäevaga.”

Võimalikult täpse tellimise jaoks tehakse pidevalt tööd ja uuritakse uusi võimalusi

Kuna eesmärgiks on ka töötajate tegevustes lihtsustamine, püütakse erinevaid protsesse automatiseerida. Näiteks tarnijatelt kaupa tellides võetakse kasutusele kindlad hulgipakendi mõõdud, mis sõltuvad juba muidugi vastavalt kaupluse eripäradest ja vajadustest. “Näiteks kohukesed, et ühes pakendis võiks olla neli toodet, teises kuus. See aitab järgmine kord automaatselt tellida: ma tellin kümme kohukest ja tean, et need lähevad müüki ja ostetakse kahe päeva jooksul ära,” tõi Lomp väga lihtsustatud näite.

Tegelikud kaubamahud on loomulikult kordades suuremad ning sääraste hulgipakendite süsteemi miinuseks on kindlasti asjaolu, et juhul kui kauplus müüb tellitud kogusest vähem, läheb mahakandmisele jällegi suurem hulk kaupa. Seega on vaja Lomp sõnul leida kuldne kesktee, mis teeb lihtsamaks töötaja ja tarnija töö – eriti ajakulu osas – ning võimaldab siiski kaupa võimalikult täpselt tellida.