Selveri blogi

Milliseid eksootilisi puu- ja juurvilju eestlased eelistavad ja mida tasub proovida?

Puuvili, mis meenutab draakonit – pitaia.Fotod: Hendrik Osula.

Kumkvaat, ramtuban, pitaia ja kurkum – kõlab kui võõrkeel, ent need on vaid mõned eksootilised puu- ja juurviljad Selveri valikust. Selveri ostudirektor Katrin Riisalu selgitas, missugust eksootikat võib Selverist leida ja missugused viljad on võitnud klientide südamed.

Riisalu sõnul on võõrapäraste puu- ja juurviljade nõudlusele enim kaasa aidanud reisimine. “Maailmas ringi reisides proovitakse kohalikke vilju ning kui need maitsevad, siis soovitakse neid ka Eestis osta,” sõnas ta.

Eksootika on väga lai mõiste, kuna rohkem ringi reisinud inimesed võivad mingeid puu- ja juurvilju tavapäraseks, samas kui teistele võivad need endiselt eksootika olla. “Aasta tagasi pidasime pomelit, mangot ja hurmaad eksootilisteks, kuid nüüd on eestlased need omaks võtnud ja need on kujunenud hinnatud puuviljadeks,” selgitas ta.

Tema sõnul võib paljude inimeste jaoks siiski eriline olla rambutan – punakaspruun, ploomisuurune ja karvane puuvili, mis on pärit Malaisiast. Rambutani süüakse toorelt puuviljasalatites, koos jäätisega või toormoosina. Samuti toob Riisalu välja pitaja ehk draakonivilja, mis meenutab välimuse poolest väikest draakonit ja maitseb nagu melon.

Malaisiast pärit rambutani võib süüa salatis, jäätisega või teha sellest toormoosi.

Selveri kliendid on hakanud kordades rohkem marju ostma

Selget võidukäiku on klientide eelistustes näha marjade osas, kus kahe aastaga (2018 vs 2019) on toimunud meeletu avastamine ja sellest tulenevalt ka müügi kasv. Karbis maasikate müük on 2018. aastaga võrreldes 2019. aasta lõpuks kasvanud koguni üle 2000%, vaarikate müük 1260% ja ka põldmari on näinud kümnekordset müügi kasvu.

“Kindlasti on müüke ergutanud marjade regulaarsed kampaaniapakkumised, mis on meil täna samal tasemele nagu juba hooajatooted – igal nädalal üks mari kampaanias.”

Eksootilistest marjadest toob ostudirektor välja kiivimarja. “Kiivimari on umbes kirsisuurune roheline mari, mis maitseb nagu kiivi, kuid seda ei pea koorima. Kiivimarja hooaeg on küllalt lühike, vaid üks kuu, kuid võib öelda, et kiivimarjal on oma fännid Eestis juba olemas,” rääkis ta.

Selveri klientide seas on marjad viimastel aastatel kõvasti populaarsust kogunud.

Eesti kliendi jaoks ei pea vili alati täiesti küps olema

Selveris pakutakse klientidele kõiki puu- ja juurvilju, maitsetaimi ja marju, mida võib leida ka teiste Euroopa kaubanduskettide lettidelt. “Kahjuks ei saa me pakkuda sellist valikut nagu Hispaania või Tai turgudel – kõik seal pakutav ei pruugi transporti taluda,” selgitas Riisalu.

Tema sõnul on Eesti inimesed harjunud paljusid välismaiseid puu- ja juurvilju sööma nii, et need pole veel pääris küpsed. “Eestlastele meeldib näiteks, kui hurmaa pole veel täiesti küps, vaid krõmpsub. Küps hurmaa ei vasta välimuse ega maitse poolest enam klientide ootustele. Ka juba näiteks paari pruuni täpiga banaanid jäävad seisma, kuigi need täpid just näitavad, et vili hakkab küpseks saama.”

Eksootilisemaid puuvilju müüakse Selveris lahtilõigatuna, et klient näeks, kas vili on seest piisavalt küps. “Soovime, et inimesed julgeksid proovida eksootilisi puu- ja juurvilju, maitsetaimi ja marju. Selleks oleme võõrapäraste viljade juurde lisanud ka infosildid, mis aitavad valikut teha.”

Viimaste aastatega on Riisalu sõnul kasvanud Ready to Eat sarja toodete tarbimine – eriti populaarsed on näiteks mango ja avokaado. “Kui osta tavaline mango või avokaado, siis reeglina on neid tooteid vaja kodus toatemperatuuril nö järel küpsetada, kuid RTE sari on mõeldud kohe tarbimiseks. Võrreldes 2015. ja 2019. aastat võib nende toodete osas näha kahekordset tõusu,” rääkis ta.

Eestlane on uutele maitsetele avatud

Riisalu sõnul proovivad Selveri kliendid hea meelega ka eksootilisi marju, juurikaid ja salatitaimi, mille tuntusele aitavad kaasa artiklid ajakirjanduses. “Mõni aeg tagasi kirjutati ühes ajakirjas kollajuure kasulikkusest ning seejärel hakati kollajuurt Selveris rohkem ka küsima ja ostma,” tõi ta näiteks.

“Kollajuur ehk kurkum on ingveri sugulane ning mitmes riigis nimetatakse teda ka kollaseks ingveriks. Iseloomuliku kuldkollase värvi annab taimses sisalduv pigment kurkumiin, millel on antioksüdantsed omadused ja põletikuvastane toime,” lisas ta.

Viimaste aastatega on kasvu näinud ka sidrunhein, paksoi, lambsalat, rukola ja spinat, mis näitab tema sõnul, et eestlased on valmis uusi maitseid proovima ja oma eelistusi vastavalt muutma.

Märksõnad: , ,

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.