Keskkonnasäästlikkus on 2019. aasta üks märksõnu: korraldatakse hulgaliselt keskkonnateemalisi aktsioone ja liikumisi, ettevõtted rõhutavad oma turundussõnumites üha enam just keskkonda säästvat tootmist ja tarbimist ning võib loota, et ka keskmise inimese teadlikkus sel teemal kasvab.

Aasta alguses jõustunud pakendiseaduse muudatus mõjutas otseselt kaupluste ja tarbijate käitumist, kui keelati ära ühekordsete kilekottide tasuta jagamine.

Selveri turunduses on alati lähtutud põhimõttest, et avalikkusele räägitakse asjadest siis, kui need muutuvad reaalsuseks. “Pole mõtet rääkida plaanidest, mis pole veel lõpuni välja töötatud,” sõnas Selveri arendusdirektor Agi Metsandi, kuid lisas, et kuna Selverile esitatakse klientide poolt selleteemalisi küsimusi tihti, on mõttekas neist korraga rääkida.

Kilekotid ja ühekordsed nõud kui kurja juur?

Selver on üks esimesi Eesti jaekette, kes biolagunevaid kilekotte puu- ja juurviljaosakondades kõikides kauplustes nüüdseks juba aastaid pakub. Samuti on Selveril kauplus, kus üldse kilekotte ei pakuta. “Sepapaja Selveris ei pakuta alates 13. juunist ka tavalisi kandekilekotte,” ütles Metsandi. “Alternatiiviks on paberkotid ja korduvkasutatavad riidest kandekotid.”

Kile kasutamisest veel täielikult loobutud pole, kuid seda mitte majanduslikel põhjustel, vaid lihtsalt seepärast, et Eesti prügimajandus ei ole valmis alternatiivseid ja keskkonda rohkem säästvamaid materjale vastu võtma. “Kuna hetkel prügi tarbijate poolt väga palju ei sorteerita, jõuab see kõik olmeprügi hulka ja ladestatakse prügimäel või põletatakse, sealhulgas siis ka tarbijate poolt äravisatavad pakendid. Kallima pakendi tootmine ja kasutamine pole mõistlik, kui seda keskkonnasäästlikult ei käidelda,” ütles ta. Samuti on Metsandi sõnul levinud väärarusaam, nagu laguneks biolagunev pakend kohe loodusesse jõudes iseenesest ära.

Seepärast on näiteks kõige lihtsam esimene samm eemaldada üldprügist toidujäätmed ehk kõik, mis võib teisi pakendeid määrida. Täna kodudest tulnud olmejäätmeid sorteeritakse jäätmejaamades ehk püütakse üldprügist leida jäätmeid, mida veel kasutada saaks. Kõik, mis on määrdunud ja mida enam kasutada ei saa, läheb aastasadadeks prügimäele hoiule. Enamik sorteeritud jäätmed müüakse edasi ja nendest tehakse uusi tooteid ehk taaskasutatakse. “Kõik biolagunevad nõud ja toidujäätmed, taara ja papijäätmed tõesti saavad minna taas ringlusesse, kui me ise korrektselt prügi sorteerime. Kindlasti on keskkonnasõbralikkuse ja taaskasutuse teel veel pikk maa minna,” ütles Metsandi.

“Biolaguneva pakendi lagundamiseks on vajalikud teatud protsessid. Lihtsalt loodusesse sattuv pakend võib sinna samuti aastateks jääda, isegi kui see on tõesti biolagunevast materjalist,” sõnas ta. “Kuigi kilekott on poes käige käegakatsutavam keskkonnaga seotud võimalik oht, siis tegelikkuses on see teema väga ühekülgselt käsitlust leidnud. Kui kilekotti õigesti käidelda, pole see keskkonnale ohtlikum kui paberkott ja selle tootmine.”

Kõikidel jaekettidel tuleb vastavalt seadusele kaotada ühekordsed plastiknõud aastaks 2022. See tähendab, et veidi rohkem kui kahe aasta pärast ei tohi enam näiteks soojaletist ostetud toitu enam ühekordsetesse plastikkarpidesse panna. Ka selles osas on juba Selveris tegevusi alustatud, kuid Metsandi rõhutab, et ka biolagunevate nõude kasutuselevõtul ei ole mõtet, kui neid pakendeid ei käidelda hiljem õigesti.

Mis ootab ees?

Selleks, et keskkonnaküsimused saaksid korraga vastatud, avaldab Metsandi veidi informatsiooni ka käimasolevate ja lähitulevikus jõustuvate projektide kohta.  Tähelepanelikumad kliendid on juba märganud, et Selveri kauplustes vähendatakse järk-järgult pakendite mahtu ning suurendatakse pidevalt keskkonnasõbralike pakendite (paberi ja biolaguneva kile) valikut. Ühe näitena on e-Selverisse tekkimas võimalus saada tellimus kätte pappkastis.

Kuid paljud käimasolevad keskkonnaga seotud projektid ei puuduta üldse kilet ja tegelikult isegi mitte pakendeid. Turunduse osas on Selver võtnud sihiks paberivabade reklaamikanalite laiendamise: üha enam suunatakse reklaami läbi digiekraanide. Paberist vabanemiseks pakutakse ka SelveEkspressis juba pikemat aega kliendile valikut tšekist loobuda ja 2019. aasta teises pooles läheb käiku digitaalsete hinnasiltide projekt puu- ja juurvilja osakondades, et vähendada nii paberi- kui ka töömahtu. Paberivabaks majandamiseks sobib hästi m-Tasku maksesüsteemi kasutamine, kuna seal jääb kliendile alles digitaalne ostuarve, kuid pabertšekki pole vaja. M-Tasku kasutamise võimalus on olemas kõikides Selveri kauplustes.

Toidu raiskamise vähendamiseks teeb Selver koostööd Toidupangaga ja teiste organisatsioonidega, et parim enne toit ei läheks äraviskamisele. Samuti keskendutakse varude üha efektiivsemale ärakasutamisele, et ei tekiks kaupa, mis tuleks ära visata. Teatud Selverites suurendatakse ka jalgrattaparklate mahtu, et pakkuda inimestele keskkonnasõbralikumat alternatiivi autoga poes käimisele.

Paljud keskkonda mõjutavad tegevused toimuvad kardina taga

“Märksa suuremad tegevused, mis keskkonda säästavad, toimuvad seal, kuhu kliendi silmad tihti ei näe,” ütles Metsandi, kes usub, et nendes tegevustes on Selver Eesti jaekettidest kahtlemata esirinnas. Kaupluste ja seadmete kasutamises lähtutakse Selveris keskkonnasäästlikkuse põhimõttest, mistõttu minnakse kaupluste uuendamisel järjest enam üle LED-valgustusele ja keskkonnasäästlikumale CO2-l põhinevale külmasüsteemile.

Samuti on Selver olnud Kaupmeeste Liidus juba pikka aega eestvedaja projektis vähendamaks tarnekastide kasutamist logistikas, et sedasi laopoolel ühekordsete pakkematerjalide tekkimist võimalikult palju vähendada. Selveri kauplustes tekkinud paber- ja kilepakendijäätmetest suunatakse Metsandi sõnul sajaprotsendiliselt kõik taaskasutusse.

Logistikaosast võib veel välja tuua ameti- ja kullerautod, mille ostmisel lähtutakse samuti võimalikult optimaalsetest lahendustest, arvestades sealjuures kütusesäästlikkust. Klientide jaoks on Selveri kauplustes alati meeldiv sisekliima, kuid ka kütte- ja ventilatsiooniseadmete seadistamisel ja juhtimisel aitab energiat võimalikult efektiivselt ära kasutada kaugjuhtimine ja keskkonnasäästlikkuse põhimõte.