Valitsus võttis maikuu lõpus vastu otsuse, et nii kange kui ka lahja alkoholi aktsiisi langetatakse 1. juulist 25% võrra. Suuremate toidupoodide jaoks tähendab see kuni 6000 müügiartikli hinnasiltide väljavahetamist.
Mida alkoholiaktsiisi tõstmine Selveri jaoks tähendas?
“Ilmselt oleks aktsiisi tõstmine end õigustanud, kui tarbimine oleks vähenenud, kuid paistab, et alkoholi juuakse praegu sama palju kui enne aktsiisitõusu,” sõnas Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson, kelle hinnangul võis aktsiisitõus ja sellest tulenenud piirikaubandus tekitada soovitule hoopis vastupidist efekti.
Piirikaubandus võis Andersoni sõnul tekitada inimestes hoopis teatud eufooriat inimeste tarbimisse juurde: “Et kui juba Lätti minnakse, siis ostetakse suuremad kogused. Ja mitte ainult endale, vaid ikka sõbrale, naabrimehele ja muudele üleaedsetele.”
Peamist efekti võis Andersoni sõnul näha just Eesti alumisel poolel, kui riik mõttelise joonega Tartust Pärnuni kaheks jagada. Mõjutatud on tema sõnul olnud ikkagi kogu Eesti, ka põhjapoolsemad piirkonnad. Seda on näha ka näiteks Selveri müügitulemustest: piirikaubanduse ja alkoholiaktsiisi tõstmise mõju on selgelt kõrgem just Lõuna-Eesti piirkondades.
“Eriti ruttu hakkasid Valga ja Võru kauplused silma paistma,” selgitas Anderson ning lisas, et mida lähemal piirkond Läti piirile, seda kiiremini oli ka alkoholiaktsiisi mõju kaupluste läbimüügile näha.
“Kurb on vaadata seda pilti, kus alkoholi tarbimise tagajärjed jäävad ikkagi selle riigi ja valitsuse kanda, kes need seadused on vastu võtnud,” sõnas ta. Andersoni sõnul oleks võinud ehk sellist efekti juba enne aktsiiside tõstmist ette näha, kuna varem olid just põhjanaabrid need, kes Eestis alkoturistidena käisid.
“Eesti ja Soome alkoholi- ja tubakahindade vahe on kätte näidanud selle, kuidas kallimate hindadega riigist turistid tulid siia oluliselt odavama hinnaga alkoholi ostma, mitte meie vaatamisväärsustega tutvuma,” ütles ta.
Anderson toob lahjast alkoholist rääkides välja asjaolu, et tegelikult ei mänginud näiteks möödunud suvel, mis oli erakordselt päikesepaisteline ja palav, aktsiisitõus vähemalt Selveri jaoks läbimüügi osas erilist rolli. “Eelmise aasta juulis oli alkoholi läbimüük ikkagi märkimisväärne, kuna ilm oli erakordselt ilus,” sõnas ta. “Tõenäoliselt, kui selline suvi just ei kordu, siis selle aasta juulis-augustis võivad läbimüügi mahud sõltumata aktsiisilangusest jääda tagasihoidlikumaks. “
Kas alkoholiaktsiisi langetamine vähendab piirikaubandust?
“Piirikaubandus ei ole ilmselt täna enam seotud ainult alkoholi ostmisega ning me ei tea täpselt, kui palju tuleb murda harjumuse jõudu. Tõenäoliselt võib see mõju siiski nüüd väheneda ja jääda rohkem piirialade juurde, kuna kaugematest regioonidest ja ka Kesk-Eestist ei ole enam mõtet puhtalt alkoholi pärast sinna minna,” ütles Anderson. “Aga nagu on ilmnenud, siis mõned sendid kütuselt, kodu-, ehituskaubad, mis kõik Läti poolel on odavamad – inimesed ongi leidnud põhjuse, et Lätit avastama minna.”
Siiski ei usu Anderson, et aktsiiside langetamine midagi hullemaks teeb. Lootus on pigem ikkagi selle peal, et vähemalt osa tarbimisest jõuab kodumaale tagasi. “See sai olla ainuõige valik, aga aktsiiside tõstmise kavatsusele oleks tulnud juba varem pidurit tõmmata, sest numbrid hakkasid kõnelema juba üsna vahetult peale otsuse vastu võtmist,” rääkis ta. Samas rõhutab Anderson, et seda kõike on nüüd, kui otsuste reaalne mõju on nähtud, mugav rääkida.
“Tulemused on prognoosimatud ja saame nüüd tagantjärgi tarkusena öelda, et see otsus oleks võinud varem sündida ja oleks võinud pidurdada nii jõulise aktsiisi tõstmise plaani,” ütles Anderson. “Märgid sellest, et ostja kaldub lõunanaabrite juurde, aga tarbimine suure tõenäosusega ei vähene, olid olemas – see pilt hakkas üsna vahetult peale neid tõstmisi välja joonistuma.”
Kauplused peavad ümber tegema mitutuhat hinnasilti, aga ostjateni jõuavad hinnamuutused viitega
“Esimesest juulist ei muutu mustvalgelt selles suhtes midagi,” ütles Anderson. “Poeriiulid ja poed on varustatud tänase, kõrgema aktsiisimääraga kaupadega.” Seepärast hakkavad tarbijad nägema aktiisilanguse mõju toodete hindadel viitega, mis võivad vähem tarbitavatel kaupadel ulatuda kuni mitme kuuni.
“Turuhitid, enimnõutud õlled, siidrid – need võivad juba juuli esimestel nädalatel saada uued hinnasildid,” selgitas Anderson. Eksklusiivsemad ja väga madala nõudlusega toodete hinnad võivad poeriiulitel muutuda aga alles septembris, kolm-neli kuud peale seaduse jõustumist. Enamik hinnamuutusi toimuvad siiski esimese kahe kuu jooksul. “Kõige müüdavamad tooted, müügihitid, ilmselt näevad juba uut hinnasilti siis järgmise nädala lõpus,” sõnas ta.
Andersoni sõnul kauplused üldiselt aktsiisi langetamise otsuse vastu ei sõdi. Suuremate kaupluste jaoks tähendab see, et ümber tuleb teha üle 5000 või isegi 6000 hinnasildi. “Tavapäraselt muutub poes keskmiselt sellise paarisaja toote hind,” ütles ta. “Hommikud ei alga poes sellega, et paarituhande toote hinnad muutuvad. Enamasti ikkagi paarsada hinnasilti ja ka seda mitte iga päev.” Seega on aktsiisi langetamisega seotud hinnasiltide muutmine igale suuremale toidupoele üpris suur ülesanne, kuid nagu enne selgitatud sai, siis kindlasti ei tule muuta hinnasiltide korraga.
“Tuleb lihtsalt arvestada, et iga nädal tõenäoliselt juba rohkem kui paarisaja alkoholitoote hind hakkab muutuma,” sõnas Anderson. “Meie mõistes siis üle poolesaja poe peavad lisaks süsteemis hinna muutmisele ka hinnasildid välja printima ja olema tähelepanelikud, et hinnainfo on korrektne. Me oleme seda valmis tegema ja ei äga selles suhtes, kuna ehk saame vastutasuks tagasi ka mõnevõrra suurema läbimüügi,” ütles ta.
Anderson rõhutas korduvalt, et Selveri eesmärk ja soov ei ole inimestele võimalikult palju alkoholi müüa. “Me ei rõõmusta, et inimesed ostavad meilt oluliselt rohkem alkoholi. Küll aga saan öelda, et riigi majanduse ja sotsiaaltervise valdkonna vaates on pigem parem, et kui juba tervist kahjustavat toodet osta, siis pigem osta seda koduriigist, mitte piiri tagant.”
