Selveri blogi

Selver: Kas eestlased on pärast aktsiisi langetamist rohkem alkoholi ostma hakanud?

Foto: Scanpix/Järva Teataja/Dmitri Kotjuh.

Esimesest juulist langetas valitsus alkoholiaktsiisi 25% võrra. Tänaseks on aktsiisilangetuse mõju enamike riiulitel olevate alkohoolsete jookide hindades näha, kuna teatavasti jõudsid uue hinnaga tooted müügile järk-järgult, mitte kohe juuli alguses.

Kas inimesed ostavad soodsamat alkoholi rohkem?

Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson avaldas juba enne aktsiisilangetust arvamust, et hinnatõusule oleks pidanud varem pidurit tõmbama, sest oli näha, et kõrgem hind ei heidutanud ostjaid alkoholi tarbimast. Juulikuu esimestel nädalatel jõudsid uued hinnad esimestena mõistagi kõige suurema läbimüügiga kaupadeni, milleks on tavapäraselt lahjem alkohol: õlled ja siidrid ning muud sarnased joogid.

“Kui juuli ja augusti suurenenud läbimüügi kasvud on pandud alkoholi aktsiisi langetuse arvele, siis pigem on suurema kasvu põhjuseks eelmise aasta madalam võrdlusbaas,” kommenteeris Anderson aktsiisilangetuse järgset läbimüügi kasvu.

Kuigi ootuspäraselt võiks madalam aktsiis tähendada märkimisväärset mõju läbimüügile, mõjutab tarbijate käitumist olulisel määral ka näiteks ilm. Just soojade ilmade tõttu osteti möödunud suvel suuremates kogustes lahjat alkoholi. Tänavu oli seevastu peale aktsiisilangetust näha läbimüügis veidi suuremat kangema alkoholi osakaalu.

“2018. aasta kuum suvi kahandas oluliselt nõudlust kange alkoholi järele. Vastupidiselt ei tulnud õlle ja siidri segment toime käesoleval suvel eelmise aasta mahtude ületamisega, seda isegi arvestades, et aktsiisilangetuse mõju jõudis kõige kiiremini just sellesse tootesegmenti,” selgitas ta. 

Aktsiisilangetusele järgnenud kolmas kuu – september – näitas juba nii kange kui ka lahja alkoholi läbimüügi mahtude kasvu, mis ei erinenud aga ka aktsiisilangetusele eelnenud kuudest.

Tegelikku mõju on veel raske hinnata

Kiiremini liikuvad suurema läbimüügimahuga tooted said Andersoni sõnul uued hinnad juba juuli esimesel nädalal. “Nii oli juuli esimestel päevadel kõikides segmentides alanenud hinnad esindatud,” sõnas ta. “Aeglasemalt liikuvate toodete hindade alanemine on kandunud augustisse, septembrisse ning tänaseks on enam kui 85% sortimendis olevate toodete hinnad langenud.”

Hoolimata esialgsest läbimüügi kasvust, mis ei pruugi ka sajaprotsendiliselt aktsiisilangetusest tingitud olla, nendib Anderson, et vaid kolm kuud peale seadusemuudatust on veel vara järeldusi teha.

“Kolm kuud on liialt lühike perioodi, et kaugeleulatuvaid järeldusi teha. Esialgsete tulemuste põhjal võib öelda, et õnneks suuremat eufooriat eestlaste tarbimismustritesse pigem tulnud ei ole. Suvekuude suurem aktsiisi laekumine võib olla tingitud osalt kaupmeeste poolt suuremate varude soetamisest, et olla valmis kasvule pöörduva nõudlusega toime tulema,” rääkis ta.

Suuremaid sisseoste võisid Andersoni sõnul teha ka alkoholile spetsialiseeritud poed. “Kas põhjanaabrite poolt Eestist kaasa ostetava alkoholi kogused on kasvanud, on Selveri poolt, kes laevadel ning sadama aladel ei kauple, keeruline kommenteerida. Praegu võib öelda, et aktsiisi langetus on tõmmanud piduri läbimüügi mahtude langusele, kuid ei ole hüppeliselt suurendanud tarbimist ja on muutmas alkoholi atraktiivsemaks just turistide pagasis.”

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.