Selveri blogi

Turvamees või videokaamera: Kuidas jaekauplused varastele jälile saavad?

Foto: Scanpix/Sakala/Marko Saarm.

Veel kümme aastat tagasi võis igas jaekaupluses kohata mitut turvameest – sissepääsu juures, kassade juures, müügisaalis.

Täna mõnda Selveri kauplusesse minnes ei pruugi külastaja aga turvameest isegi tähele panna, kuna enam ei pea kaupmehed vajalikuks korraga suurt hulka turvatöötajaid ühes kaupluses pidada. Miks see nii on ja kes siis kaupluse turvalisuse eest vastutab?

Tänapäeva tehnoloogia pakub 24/7 järelvalvet

“See, et turvameest enam kauplusesse tulles alati kohata ei pruugi, ei tähenda, et poed valvatud poleks,” sõnas Selveri ostudirektor Katrin Riisalu. Jaekaubanduses on teatavasti viimase kümne aasta jooksul kasvanud tehnoloogia osatähtsus märkimisväärse kiirusega: iseteeninduskassad ja nutikad lahendused teevad elu lihtsamaks nii kaupmeestele kui ka klientidele.

Täpselt sama on toimunud ja toimumas ka valvesüsteemide – kaamerate, andurite ja sensorite – koha pealt. “Turvasüsteemide tehniline pool areneb kiiremini ja töötab tulemuslikumalt kui mõni varasem, ainult turvatöötajatel põhinev lahendus. Tänapäeva kaamerad on väga hea kvaliteediga, hästi liigutatavad ja kergesti ümberpaigaldatavad,” selgitas ta.

Riisalu sõnul ei ole turvamehed kauplustest ka kuhugi kadunud, kuid ühe kaupluse asemel võib üks turvatöötaja valvata korraga näiteks kahte lähestikku asuvat poodi. “Ei ole nii, et ühtegi füüsilist valvetöötajat enam kauplustes pole. Täna võib lihtsalt olla nii, et mõnel pool valvab üks turvatöötaja kahte lähestikku asuvat kauplust. Lisaks turvatöötajale valvab kauplust muidugi ka operaatorikeskuse operaator.”

Uued turvalahendused aitavad vargustele isegi enne nende toimumist jälile saada

Turvakaameratest rääkides tuleb paljudele inimestele tõenäoliselt silme ette pilt kümne ekraani taga istuvast turvatöötajast, kes kohvi rüüpamise ja saiakese söömise vahel tuima pilguga kauplust peaks valvama.

Tegelikkuses on tänapäeva valvekaamera videovoogude taga terve juhtimiskeskuse jagu inimesi, kelle ülesandeks on kauplustes toimuvat reaalajas jälgida ja kõikidest kahtlastest tegevustest turvatöötajaid või otse politseid teavitada. “Operaatorikeskus töötab ööpäev läbi, täpselt nagu meie suuremad kauplused, kus öötöötajad sel ajal näiteks kaupu välja panevad,” rääkis ostudirektor.

Samuti usub osa inimesi, et hea koht kauplusest varastamiseks on SelveEkspressi iseteeninduskassad, kus kliendid oma kaupu ise skaneerivad ja oma ostude eest ilma klienditeenindajaga suhtlemata tasuvad.

“SelveEkspressi ala on eriti suure tähelepanu all, kuna mõistagi kaasneb sellega teatud mõttes suurem risk, et inimene jätab mõne toote eest tasumata. Seega võivad vargad küll mõelda, et iseteenindust kasutades on poest lihtsam kaupu välja viia, ent tegelikult jäädakse kaamerate abil just seal sageli vahele,” nentis ta.

“Juba täna on olemas lahendused, kus juba turvaväravate juures on kaamera, mis jälgib inimest kuni ta makse sooritab ning annab sellest kauplusele märku, kui keegi üritab kauba eest maksmata lahkuda. Samuti on üha levinumad turvaelemendid, mis pole inimesele nähtavad – sarnanevad triipkoodi või mõne märgisega. Selliste turvaelementide ja -niitidega tooted on Selveris juba praegu müügil,” selgitas Riisalu.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.