Tänavu 1. juunist jõustub uus alkohoolsete jookide reklaami ja väljapanekut mõjutav seadus, mis sunnib kõiki kauplusi suurel määral alkoholiosakondi ümber ehitama.
Mida uus seadus kauplustelt alkohoolsete jookide osas nõuab?
Kõige rohkem mõjutab kauplusi ja poekette nõue, et sellised joogid oleksid paigutatud sedasi, et tarbijad ei puutuks nendega vältimatult kokku. Ainsaks erandiks on sellised kauplused, kus müügisaali suurus ei võimalda nõuet mõistlikult teostada. Väljaspool poodide alkoholiosakonda ei tohi enam poodides ühtegi alkohoolset toodet ega reklaami näha olla.
Samuti on täiesti keelatud mittealkohoolsete jookide ja teiste kaupade – näiteks snäkkide ja isegi veiniavajate – müümine alkoholiosakonnas. Alkoholivabasid jooke ja toonikuid ei tohi samuti enam kaupluses alkoholi juurde paigutada – need leiab nüüd alati mittealkohoolsete jookide juurest. Erinevaid kinkekomplekte, kus on koos näiteks joogiklaas ja pudel alkoholi, võib küll müüa, kuid need tuleb paigutada alkohoolsete jookide väljapaneku juurde.
Ainsaks erandiks alkohoolsete ja mittealkohoolsete jookide paigutuse osas on suuremad külmkapid, mida ei ole eraldi joogite paigutamise jaoks võimalik “tükeldada”. Sellisel juhul on kauplustel lubatud ühte külmikusse paigutada nii alkohoolseid kui ka mittealkohoolseid jooke, kuid need peavad olema selgelt eraldatud – näiteks eraldusribaga.
Uus seadus lubab alkohoolsete jookide esitlusi (degustatsioone) küll teha, kuid seda ainult alkoholimüügiks eraldatud alal, kui see jääb ülejäänud müügisaalile varjatuks. Erandina võib alkoholi müügialale paigutada tubakatooteid juhul kui müügiala on eraldatud ülejäänud kaupluse müügipinnast ning sealsamas toimub ka maksmine (kassa on alkoholiosakonnas).
Kuidas Selver muudatustega kohaneb?
Selveri arendusjuhi Agi Metsandi sõnul on kauplustel uute nõuete täitmiseks vaja sisse viia väga suured muudatused. “See on jaekaupmeeste jaoks väga suur ja ka väga kallis töö, investeeringud on hästi suured,” ütles Metsandi. “Ei ole päris nii, et võta olemasolev riiul ja tõsta ümber.”
Kuigi Selveri kauplustes on riiulite ja kaupade väljapaneku põhimõtted samad, erinevad kauplused müügisaalide suuruste ja dimensioonide poolest.
Kuna kõik kauplused on mingil määral üksteisest erinevad, tuleb ka alkoholiosakondade paigutuses lähtuda poe eripäradest. Seega lahendatakse olenevalt kauplusest alkoholipaigutus riiulite, vaheseinte või päris eraldi ehitatud seinte abil.
“Igas kaupluses peab erinevalt lähenema. Mingit osa mööblist saab kasutada, aga teatud osas on vaja täiesti uued asjad juurde tellida,” selgitas ta. Kuna alkoholiosakond tuleb kauplustes teha praktiliselt eraldiseisvaks saareks, mõjutab alkoholiriiulite ja -kaupade ümber tõstmine ka teiste kaupade paigutust.
Tõenäoliselt ei mõtle poekülastaja kuigi pikalt ühe toidupoe laes säravatele lampidele, kuid tegelikkuses tähendab riiulite ja kaupade ümber paigutamine seda, et ümber tuleb teha ka valgustus ja viidasildid. “Need kõik on hästi kulukad asjad jaekaupmeestele,” ütles Metsandi uute muudatuste kohta.
Alkoholiala suunavate siltidega märgistamine on uues seaduses lubatud, kuid need viidad ei tohi ülejäänud kaupade siltidest kuidagi silmatorkavamad olla. Ka e-poes tuleb 1. juunist jälgida, et alkohoolsed tooted oleksid teistest kaupadest eraldi. See tähendab, et need tuleb e-poe tootekataloogis või hinnakirjas esitada järjest, keelatud on neid kuvada teiste toodetega vaheldumisi.
