Study in Estonia blogi

Hispaanlasest turundaja Eestis: Siia tulek oli mu elu parim otsus

Fotod: Isaac Díaz Carpio.

Eestis õpib täna enam kui 5000 kraadiõppe välistudengit ning iga aastaga on aina enam neid, kes pärast Eesti kõrgkooli diplomi kaitsmist on otsustanud siia meie juurde ka tööle jääda. Siin on valik nende lugudest just spetsiaalselt Geeniuse lugejatele.

Isaac Díaz Carpio kolis Eestisse ligi viis aastat tagasi, et siin magistrikraadi omandada. Eestisse tuli ta mitmel põhjusel, millest üheks oli soov elada just põhjapoolses riigis. Kusjuures enne Eestisse tulekut oli hispaanlane vahetusõpilasena ka Soomes elanud, mis teeb tema perspektiivi Eestist sedavõrra huvitavamaks.

Sa oled tänaseks Eestis elanud peaaegu viis aastat. Kuidas sa jõudsid otsuseni siia õppima tulla?

See oli segu erinevatest asjadest. Veel 2010. aastal käisin Erasmusega Soomes, kuna see tundus mulle väga erinev ja teistsugune koht. Ma teadsin, et tahan magistrikraadi välismaal teha ja et see peab olema kuskil põhjapoolses riigis, seega Eesti oli mul juba alguses veidi mõttes küll.

Sobivat kohta otsides käisin mööda erinevaid veebilehti ja jõudsin Study in Estonia kodulehele, kust leidsin Tallinna Ülikooli kommunikatsioonieriala magistrikraadi õppimise võimaluse. Sama eriala õpetatakse ka Tartus, aga Soomes õppides viibisin väga väikeses kohas, mistõttu tahtsin Eestis juba suurema linna kogemust saada.

Täpsemalt edasi otsima hakates nägin, et Tallinnas on startupide ja erinevate tehnoloogiaettevõtete osas võimalusi küll, et midagi annaks siit leida. Samuti tahtsin leida midagi, mida mõnest teisest riigist ehk ei saa. Londonis ja Berliinis käib vaat et iga teine inimene, aga Eestisse nii naljalt ei tulda.

Kui palju sa enne Eestisse tulekut riigist teadsid?

Mitte väga, tegelikult. Hispaanlase vaatevinklist eeldasin muidugi, et te sarnanete soomlastele ja et kultuurišokk seega väga suur olla ei tohiks. Suures osas ei osanud ma siiski midagi oodata.

On eestlased siis soomlastele sarnased?

Mõnes mõttes küll, mõnes mõttes mitte. Kuid ma arvan, et asi pole lihtsalt soomlastes ja eestlastes, vaid pigem selles põhjamaa mõtte- ja teguviisis. Arvan, et see on nii eestlaste kui ka soomlaste puhul üpris sarnane.

Mida see põhjamaalaste kombel asjade ajamine endast kujutab?

No see on muidugi ainult minu arvamus, aga mul on tunne, et see tempo, millega te elate, on väga ühtlane. Mõnes teises riigis, Hispaanias näiteks, on elutempo justkui muutuvam, rohkem üles-alla. See mõjutab ka seda, kuidas eestlased tööd teevad. Mõne inimese jaoks on kindlasti üks eluviis sobivam, teise jaoks jällegi teine.

Kui erinevad on sinu kogemusel Hispaania ja Eesti ülikoolid?

Usun, et suures laastus on Euroopas õppimine üsna sarnane. Midagi, mida meil Hispaanias ehk nii palju polnud, oli nö raamatust või lugemisest õppimine. Hispaanias olin harjunud, et keegi pidevalt räägib ja seletab, et kuidas ja miks. Siin öeldi päris mitmel puhul, et nüüd peate midagi lugema, oma aju pingutama ja ise kriitiliselt mõtlema. See oli minu jaoks väga huvitav. Midagi, mida ma Hispaanias nii palju ei teinud.

Tallinna Ülikoolil on ka väga kena linnak ning samuti meeldis mulle, et mitmed õppejõud tegutsevad tegelikult oma erialal ka elukutselisena. Väikses riigis teavad praktiliselt kõik kõiki ning ehk seetõttu ongi nii, et mõni sinu õppejõud on suures firmas turundusjuht, teine töötab elukutselise ajakirjanikuna ja kolmas avalikus sektoris pressiesindajana. Selles suhtes oli väga põnev näha ka rohkem läbi praktiliste näidete õpetamist.

Sa tulid Tallinnasse, et suuremas linnas elamist kogeda. On sul tänaseks mõned lemmikud kohad välja kujunenud?

Esimese asjana pean mainima oma kontorit Transferwise’is. See on alati üks mu top 10 soovitusi, mida Tallinnas näha. Samuti meeldib mulle väga Telliskivi, eriti suvel. Seal on alati tore uusi inimesi kohata ja lihtsalt aega veeta. Vanalinnas olen vist oma miljon korda käinud ja võin seal veel miljon korda käia. Eriti meeldivad mulle vanalinnas öised jalutuskäigud, kui peaaegu kedagi teist tänavatel pole.

Hispaania ja Eesti puhul on selgeks erinevuseks kindlasti ka loodus, või mis?

Jah. Siin on ühest linnast lahkudes praktiliselt kohe tunne, et oled keset tühjust, loodust. Hispaanias tuleb sama efekti saamiseks tunduvalt kauem sõita. Loodus ise on ka muidugi väga erinev. Ma olen ise Kataloonia regioonist, kus on palju mägesid ja künkaid, samas kui Eesti on üsna lapik ja palju on just metsasid. See on… rahulikult ilus, ma ütleks – metsad, aasad ja tühjus. Hispaanias on teisalt tunduvalt künklikum, kurvid, kurvi taga ootab jälle uus külake…

Kui ma mõtlen Hispaania peale, tulevad esimese asjana pähe kuumad suvepäevad. Mida sa Eesti ilmast arvad?

Ma arvan, et kõige raskem osa on minu jaoks Eestis suvel, mitte talvel. Talvel peabki külm olema, seega olen selleks alati ette valmistatud ja väga lumised ilmad loovad omaette meeleolu. Valge ja sätendav lumi on talvel oluline ka pimeduse tõttu. Viimased kaks suve on siin päris head olnud. Aga muidugi olen harjunud väga kuumade Hispaania suvedega ning Eestis keset augustikuud pikkade pükste ja käistega ringi käimine ei ole mu jaoks sugugi harjumuspärane.

Oskad sa välja tuua mõne helge mälestuse või asja, mis sinuga Eestis juhtunud on?

Kui ma nüüd mõtlema hakkan, siis Eestisse tulek on tõenäoliselt olnud parim otsus, mis ma oma elus teinud olen. Seda paljudel põhjustel. Täpne nimekiri oleks tõenäoliselt lõputu, aga inimesed, keda kohtasin, eriala, mida õppisin, töö, mida teen ja võimalused mida mulle seal pakutakse, asjad mida endiselt õpin ja eesti inimesed ning ühiskond tervikuna oleksid vast peamised. Rääkisime enne elutempost. Tunnen, et see, kuidas inimesed siin tööd teevad ja elavad on ka mind mõjutanud – et mu elu on rohkem tasakaalus, Eesti moodi.

Mis vahe see eestlaste ja hispaanlaste töötamise tempos siis täpselt on?

No võtame näiteks e-kirja saatmise. Kui sa hakkad kolleegile või kellelegi teisele siin emaili saatma, siis sa tead, et see peab olema võimalikult lühike ja konkreetne. Kohe asja kallale: siin on asjad mida ma tean, mida tahan ja kiri teele. Hispaanias, mul on tunne, tuleb isegi emaili saates inimestega rohkem emotsionaalselt suhelda – “Kuidas su nädalavahetus läks?” jne. Sedasi on jällegi teenet küsides teinekord lihtsam, sest oled inimesega juba teatud mõttes suhte loonud. Eestis on jällegi nii, et mida väiksem pind mu perses sa oled, seda parema meelega ma sind aitan.

Oled oma töökohta TransferWise’is mitu korda maininud. Mida sa täpselt seal teed ja kuidas sa oma tee sinna leidsid?

Olen TransferWise’is töötanud üle kolme ja poole aasta. Kuulsin sellest firmast kohe Eestisse saabudes ja leidsin mõned sõbrad, kes seal töötasid. Nad rääkisid mulle firmast, lahedatest asjadest, mis nad seal teevad ja kuidas seal töötada on. Ma mõtlesin kohe, et tahaksin sellises kohas töötada, aga tahtsin esialgu oma õpingutele keskenduda. Veidi hiljem tulid sõbrad minu juurde uuesti jutuga, et kuule, sul magister varsti käes, et võiksid kandideerida.

Võtsin nende nõu kuulda, kandideerisin ja sain töökoha hispaania keelt valdava klienditoena. Alguses on ilma kogemuseta muidugi keeruline kõrgemat ametikohta leida, seega mõtlesin, et alustan madalamalt ja vaatan, kuidas saan firmale rohkem kasulik olla. Arvan, et Transferwise on üks neid firmasid, mis tõesti küsib sult kui töötajalt mõtteid ja kui sul on mõni idee, antakse ülesanne kätte ning võid selle kallal tööle asuda. Sedasi jõudsin ma turunduse positsioonile. Praegu teen täpsemalt digitaalset turundust, Hispaania ja Ladina-Ameerika turgudel.

TransferWise’i suguses rahvusvahelises firmas töötades pole keeleoskus enamasti probleemiks. Kui sina peal sa aga üldiselt eesti keelega oled?

Selle asjaga olen natuke alt läinud, kui nüüd ausalt öelda. Ma tunnen end mõnes osas väga asjadega seotuna: ma jälgin Eesti uudiseid, hoian end poliitikas toimuvaga kursis. Samuti on mul palju eestlastest sõpru, mitte ainult TransferWise’ist. Eesti keelt olen paaril korral õppida püüdnud, kuid see on alati väga keerulisena tundnud. Tõtt öelda ei tunne ma praegusel hetkel, et see minu jaoks ka prioriteet on, kuna ma ei tea täpselt kui kauaks ma Eestisse jääda plaanin. Lihtsamate fraasidega saan muidugi hakkama.

Mainisid juba, et ei tea kaua Eestisse jääda plaanid. Mida sa praegu oma tuleviku kohta siiski öelda oskad?

Tulevik on keeruline. Arvan, et tulin Eestisse mitmel põhjusel. Üks osa oli muidugi õppimine, uute kogemuste saamine ja enda tundma õppimine. Samuti tahtsin oma karjääriga algust teha. Praegu on minu jaoks küsimus, et kuidas edasi areneda. Mis on järgmine samm? Kuidas ma pidevalt uusi kogemusi ja perspektiive omandada saan? Kas Eesti saab mulle neid võimalusi pakkuda? Nendele küsimustele pean järgmise aasta jooksul vastused leidma.

Eestlastena oleme harjunud paljusid asju digitaalselt ajama. Sina oled elanud päris mitmes riigis. Mida sa Eestist kui e-riigist arvad?

See toimib väga hästi. Ma olen sellega ülimalt rahul ning räägin sellest alati kui Eestist väljapoole liigun. ID-kaart teeb kõik väga lihtsaks. Saan oma maksud ja kõik muud asjaajamised kiiresti ära ajada. Tallinna tasuta ühistransport on muidugi alati pluss. Internet on tänaseks justkui igas maailma nurgas olemas, kuid Eestis pannakse sellele nagu erilist rõhku, alates tasuta wifist kohvikutes kuni teadmiseni, et isegi eksides pole sa tegelikult eksinud, sest internetiühendus on olemas.

Ma arvan, et reisides olen ma küll Eesti number üks suursaadik. Näiteks möödunud aastal Kanadas rääkisin kuu aja jooksul igaühele keda kohtasin, et olen küll Hispaaniast, aga elan Eestis ja et siin on asjad nii ja naa. Enamasti küsiti muidugi, et kus see Eesti on ja ma üritan alati inimestega oma teadmisi ja kogemusi jagada.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.