Teine perspektiiv: Kui erinevad on Eesti ja Hiina kultuurid tegelikult?

Eestis õpib täna enam kui 5000 kraadiõppe välistudengit ning iga aastaga on aina enam neid, kes pärast Eesti kõrgkooli diplomi kaitsmist on otsustanud siia meie juurde ka tööle jääda. Siin on valik nende lugudest just spetsiaalselt Geeniuse lugejatele.

Chang Xinyue on Eestis juba viis aastat elanud, EBSis rahvusvahelise ärijuhtimise bakalaureusekraadi omandanud ja töötab hetkel Tallinnas GTS Expressis Aasia turu müügi- ja operatsioonijuhina. Enne Eestisse tulekut õppis Chang kodumaal kirjastamist ja trükihaldust, kuid Eestisse jõudis ta esmakordselt tegelikult isegi enne siin õpingute alustamist.

“Ülikoolis õppimist alustasin juba Hiinas. Tol hetkel oli mul ülikoolil Tartu Ülikooliga koostööleping, tänu millele tulin siia suvel, üheks kuuks. Lisaks Euroopa nägemisele külastasime Tartu ülikooli, kus saime paaris loengus osaleda. Ka Tallinnas oli meil võimalus loengutes õppejõude kuulata. Peale Hiinas õpingute lõpetamist otsustasin eriala vahetada ning hoopis ärijuhtimist õppida,” räägib ta.

Esmamulje: eestlased on jube sõbralikud

Enne päriseks Euroopasse kolimist oli Chang Eestis õppimise kohta kuulnud siitsamast pärit õppejõult, kes ka Hiinas õpetab. “Enne tulekut teadsin, et inimesed on sõbralikud. Vähemalt selline oli minu kogemus Eestit suvel külastades, sest Tallinna vanalinnas eksisime päris mitu korda ära ning alati oli keegi, kes aidata sai. Seega esmamulje oli, et inimesed on väga sõbralikud. See oli ka üks oluline põhjus, miks ma siia otsustasin õppima tulla. Muidugi peale siia tulekut on mulle paljud inimesed öelnud, et eestlased on ju külmad.

Võibolla päris alguses ei ole tõesti inimesed päris avatud ja neil kulub selleks aega. Aga täpselt nii on ka Hiinas. Ma arvan, et see ei sõltu niivõrd rahvusest kuivõrd inimeste eripärast, sest nii Hiinas kui Eestis on inimesi, kes on rohkem avatud ja rohkem kinnised. Vahet ei ole.”

Kultuurišokist oli Changi jaoks asi kaugel, kuigi esiti võiks arvata, et Eesti ja Hiina vahel mõningaid erinevusi siiski oli. Põhjus oli hiinlanna jaoks lihtne: “Eesti oli minevikus Venemaa poolt okupeeritud. Vene kultuur on jällegi hiina kultuuriga üpris sarnane, meil on palju ühist. Seepärast polnud ka siin minu jaoks midagi väga üllatavat. Inimesi on muidugi Hiinas rohkem, aga kultuur ei ole siiski äärmiselt erinev. Eesti on mõistagi Euroopa poolt mõjutatud ja see on riigile kasuks tulnud, ma arvan, aga inimeste mõtteviis on mõlemas riigis üpris sarnane,” selgitas ta.

Kui kultuuri ja inimeste osas ei ole Changi sõnul eestlaste ja hiinlaste vahel drastilisi erinevusi, siis toidust rääkides sama väita ei saa. “Eelistan ikkagi hiina toitu,” naerab ta, ning kinnitab, et on Eesti rahvustoitu – kartulit – korduvalt maitsnud. “Ma võin siinseid rahvustoite küll süüa, aga kindlasti meeldib hiina köök mulle rohkem. Aga vahel käin ka Vapianos.” Kusjuures kodumaalt igatsebki Chang kõige rohkem oma ema tehtud toite, sest selliseid roogasid ei paku teadupärast ükski restoran maailmas.

Erinevused Ida ja Lääne tööeetikas

Samuti erinevad riigid või õigemini kultuurid Changi sõnul õppemeetodite tõttu. “Hiinas õppisin ma küll täiesti teisel eriala, mistõttu ei pruugi minu kogemus päris õige olla, aga üldiselt õppisime seal rohkem niiöelda raamatust, samas kui Eestis on rõhk rohkem praktilise osa peal. See mulle meeldib.”

Tänaseks on Chang õpingud EBSis lõpetanud ning Tallinnas juba viis aastat elanud. “Talvel on külm,” naerab ta küsimuse peale siinse elu kohta. “Ma eelistasin siin elamist, sest inimesi on palju vähem. See tähendab ka tihedamat elustiili ja suuremat konkurentsi, aga Euroopas võetakse asju… vabamalt. Et kui oma asjad tehtud saad, siis on aeg puhkamiseks. Hiinas ei ole vahet, kas sul on töö juba tehtud, kontoris pead ikka istuma. Muidugi on siin ka vaiksem, sest jällegi – inimesi on vähem.”

Just siinsete inimestega on seotud ka Changi positiivseimad mälestused ja kogemused. “Inimesed on siin teistsugused ning Eestis ja Euroopas on mul parem võimalus erinevaid kultuure kogeda ja avastada. Kuna Eesti kuulub Euroopa Liitu saan kõikides nendes riikides ka täiesti tasuta käia, ilma et ühtegi viisat või eraldi luba vaja oleks.”

Eesti ja Hiina: kumb on e-riik?

Positiivsena toob Chang välja ka Eesti edusammud tehnoloogia ja e-riigi valdkonnas. “Ma pean ütlema, et asjaajamine on üpris mugav, sest saan väga palju asju interneti kaudu ära teha. ID-kaart on samuti kasulik: saan sellega erinevaid teenuseid kasutada ja digitaalselt allkirjastada. Siinne ühistransport on ka suur eelis, tõesti.”

Hoolimata e-riigi staatusest tuleb siiski välja, et ka tehnoloogiliste arengute osas on asju, mida mujal Eestist ehk isegi paremini tehakse. “Põhimõtteliselt on kõik asjad Hiinas sinu telefoniga ühendatud – sa võid telefoniga arveid maksta, raha kanda, mistõttu ei ole sularaha või pangakaardi kaasas kandmise jaoks vajadust. See oli minu eestlasest kolleegi jaoks Hiinat külastades suureks üllatuseks. Ta ütles, et Eesti on ju e-riik, aga tegelikult võiks Hiina ka seda tiitlit kanda.”

Õpingute jooksul töötas tudeng oma sõnul mitmes erinevas ettevõttes, enne praeguse ameti leidmist. Nimelt ei olnud Changil peale ülikooli töökoha leidmise või otsimisega kuigi pikka muret, kuna peale bakalaureusekraadi omandamist võttis temaga ühendust kohalik logistikafirma, kus naine praegugi töötab. “Võibolla mul vedas,” naeratab ta tagasihoidlikult. Suhtlus käib ettevõttes nii eesti, inglise kui ka vene keeles, kuid keelebarjääri kui sellist Changi sõnul pole. “Kui minuga räägitakse, siis ikka inglise keeles.”

Kus on lihtsam “sulanduda”, kas Eestis või USAs?

Eesti keelt on Chang õppinud pool aastat ning kümne palli süsteemis hindab ta selle raskusastmeks kaheksa. Siiski kinnitas ta, et kui peaks tekkima plaan Eestisse jäädavalt elama asuda, tuleb keeleõpingud tõsiselt ette võtta.

Tulevikust rääkides ei hakka Chang siiski pikki plaane tegema: “Järgmised kolm kuni viis aastat tahan kindlasti Eestis elada. Peale seda? Kes teab.” Lähituleviku osas ongi üheks Eestisse jäämise põhjuseks Changi sõnul töökoht: “Mulle meeldib see firma, see mida me teeme ja ehitame.”

Küsisin Changilt ka selle kohta, kui palju tema arvates Hiinas Eestit teatakse. Peale lühikest mõttepausi vastas ta laia naeratusega: “Järgmine küsimus, palun.” Kuigi keskmine hiinlane ei pruugi veel praegu Eestit kuigi hästi tunda (või sellest kuulnud olla), siis siia õppima tulemist soovitab Chang oma kodumaalastele küll.

“Minu sõber õpib näiteks USAs, aga seal suhtleb ta praktiliselt ainult teiste hiinlastega. Mulle tundub, et seal on kohalikega konkureerimine ja suhtlemine isegi keerulisem kui siin, sest seal on juba hiinlaste kogukonnad olemas ja sedasi on raskem uusi tutvusi just kohalikega luua. Seega võrreldes USAga on Eesti “sulandumiseks” isegi parem, ma arvan.”

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.