Karjäärinõustaja ametist on kuulnud paljud, kuid tihtilugu ei teata, mida sellises ametis olevad inimesed igapäevaselt teevad. Selgub, et nende tööpõld on suur ja lai, samuti on suur kogemustepagas, mida ameti pidamine tekitab.
Olgu öeldud, et Töötukassa karjäärinõustajad on inimeste seas kõrgelt hinnatud ning huvi on kohati nii suur, et mõnes piirkonnas (näiteks Tallinnas) peab karjäärinõustajaga kohtumiseks ootama lausa kuu aega.
Milline näeb välja karjäärinõustaja tööpäev?
Lõviosa ühe Töötukassa karjäärinõustaja tööajast moodustab klientide nõustamine, seda nii individuaalselt kui ka grupis. Selle kõige juurde käib loomulikult klientidega kohtumise ette valmistamine ja nõustamistest kokkuvõtete tegemine.
Tartumaa osakonna karjäärinõustaja Anna Kaaber eelistab iga inimest puhta lehena võtta. “Kui inimene minu juurde jõuab, siis hakkame koos tema mõtteid ja olukorda arutama,” ütleb Kaaber. “Vestlus on minu kõige olulisem töövahend.”
Nõustaja jaoks on oluline inimest mõista. “Küsin eelkõige selle kohta, millist tööd ta teinud on, mis on varasemates ametites meeldinud, mis ei sobi,” selgitab Kaaber. Samuti räägib Kaaber läbi muud faktorid, mis inimeste erialavalikut või töörahulolu mõjutab, näiteks tervis, elukoht, pere.
Lisaks vestlusele on karjäärinõustajatel lai arsenal võtteid, et nõustatavat klienti eesmärgile lähemale tuua. Sinna hulka võivad kuuluda erinevad harjutused, läbi mille saadakse pilt sobivatest ja mittesobivatest valdkondadest ning inimese eelistustest ja oskustest. “Kui näiteks tuleb välja, et inimene tahab oma töös eelkõige teisi aidata, siis saame edaspidi sellega arvestada,” räägib Kaaber. “Tehnikaid ja meetodeid on tegelikult väga palju ja valik sõltub inimese olukorrast.”
Kes ja kuidas peaks karjäärinõustaja juurde minema?
Karjäärinõustaja juurde võivad tulla absoluutselt kõik, kes tunnevad, et praeguses tööelus jääb midagi vajaka või kes pole oma tuleviku suhtes kindlad. Karjäärinõustajast võib olla abi nii pikalt töötanud professionaalile kui ka tööredelil alustavale inimesele, kes ei tea, mida ta veel täpselt teha tahab.
Teemasid, millega karjäärinõustaja poole pöörduda võib, on tõesti palju. Toome välja mõned teemad ja küsimused, millega on seni nõustajate poole tuldud.
- Tulin Eestisse tagasi – mis siin töömaastikul toimub?
- Olen väsinud praegusest tööst ja tahan midagi uut teha.
- Tahan teha teste – soovin end rohkem tundma õppida.
- Ettevõtluse alustamine – kas ma sobib ettevõtjaks? Milliseid oskusi on vaja?
Siiski on mõned soovitused, mis aitavad karjäärinõustajal kohtumiseks paremini ette valmistada või täpsemalt nõu anda. Oskuste arendamise ja karjääriteenuste osakonna juhataja Kerstin Hollandi sõnul aitab näiteks see, kui kliendi kohta on ette teada, millist tuge ja tulemust ta kohtumiselt ootab.
“Näiteks e-töötukassas endale karjäärinõustamiseks aega broneerides on inimesel võimalik lisada täpsustus, mis on need teemad või küsimused, millest ta soovib nõustajaga rääkida,” selgitas Holland.
Hollandi sõnul on põhjuseid karjäärinõustaja poole pöördumiseks seinast seina. “Tihtipeale võivad nõustatava täpsemad huvid ja vajadused küll selged olla (näiteks soov õppida uusi oskusi), kuid ei teata, mida hetkel tööturg vajab ega osata seetõttu head valikut teha,” räägib ta.
Teinekord soovitakse teha karjääris hoopis kannapööre, kuid ei teata millest alustada. Hollandi sõnul peab karjäärinõustaja olema siiski valmis selleks, et kliendi täpsemad soovid ja huvid selguvad nõustamise käigus isegi siis, kui inimene teab, mida ta kohtumiselt otsima tuli.
Kas karjäärinõustaja CV on täis erinevaid ameteid?
Eraldi kuskil karjäärinõustajaks õppida ei saa, samuti ei saa eeldada, et karjäärinõustaja on iga ameti ekspert – täpselt nagu abielunõustaja ei pea olema korduvalt abiellunud. Kerstin Hollandi sõnul peab karjäärinõustaja olema suhtlusaldis ehk inimeste-inimene, kuna selle ameti peal puudub kokku kõikide erinevate inimtüüpidega.
Samuti tuleb kasuks varasem nõustamiskogemus, mis võib olla saadud väga erinevatest valdkondadest. Hollandi sõnul annab eeldused karjäärinõustajana töötamiseks näiteks psühholoogia, andragoogika ja personalitöö erialadel õppimine ja töötamine.
Enne karjäärinõustajana tööle asumist töötas Anne Kaaber õpetaja ja koolitajana ning omandas kõrghariduse hoopis keeleteadustes. Tööle asudes läbis ta karjäärinõustamise baaskoolituse, kuid ka töötades hoiab Kaaber end pidevalt tööturul toimuvaga kursis, otsib uusi tehnikaid ning uurib ka psühholoogiat.
Töötukassa investeerib oma karjäärispetsialistide erialasesse väljaõppesse. Sinna alla kuuluvad erinevad sisekoolitused ja ülikoolide ja arenduskeskuste koolitused, kuid ka välisekspertide Eestisse toomine ja isegi tööalase varjutamise korraldamine.
“Töös tuleb end järjepidevalt täiendada”, räägib Kaaber. “Minu kliendid on väga erineva taustaga, kus igal pool oleks vaja midagi teada.” Alles hiljuti oli Kaaberil olukord, kus ühe kliendiga uuriti ihuvaldkonna Botoxi koolitusi, kuid kohe järgmise inimesega hoopis võimalustest õppida keevitamist.
Mõned näited erialade vahetamisest peale karjäärinõustaja juures käimist:
- Teatrivaldkonnast IT-sektorisse
- Moe- ja tekstiilikunstnikust sotsiaaltöötajaks
- Klienditeenindajast tarkvara testijaks
- Sekretärist ettevõtjaks
- Õpetajast karjäärinõustajaks
Vastutasuks pidevale õppimisele on karjäärinõustaja töö kirju, kuna iga inimene on erinev ja vajab omamoodi lähenemist. Kaaber toob näiteks olukordi, kus ühele nõustamisele ilmub korraga kaks inimest või 10-15 inimese asemel tuleb grupinõustamisele hoopis 60.
“On olnud tõesti ka tähelepanuväärseid kliente, kes räägivad nii palju, et ma ei saa ise sõnagi öelda,” räägib Kaaber. “Räägivad tund aega, ütlevad, et see oli just see, mis neile vaja oli ja lähevad rahulolevana ära.”
