Elektrooniline asjaajamine ning e-riik on jõudnud peaaegu kõikidesse meie argielu soppidesse ning erandiks pole ka töötukassa, kes on tööturul seiklejaid oma virtuaalse esindusega abistanud juba enam kui kümme aastat. Mida see endast aga täpsemalt kujutab?

Võimalusterohkus ei tohi füüsilisest esindusest maha jääda

“Tehniliselt on tegu veebikeskkonnaga, kuhu inimene saab sisse logida ning tehtud peaaegu kõik, mille jaoks ta peaks muidu tulema füüsiliselt töötukassa esindusse,” tutvustab süsteemi töötukassa e-teeninduse peaspetsialist Heija-Liis Ristikivi.

Inimesele pakub virtuaalne esindus töötukassa baasteenuseid, sh töötuna arvelevõtmist, töötuskindlustushüvitise ja töötoetuste taotlemist, tööotsingut roboti abiga või hoopis aja broneerimist karjäärinõustaja juurde. Ettevõtjatel on see-eest aga võimalus sisestada tööpakkumisi ning tehisintellekti abil tööotsijate seast sobivaid kandidaate leida. 

Võimalusterohkus on e-töötukassa loomisel olnud tõeline võtmesõna. Kogu keskkond on inimese jaoks tehtud võimalikult turvaliseks ning mugavaks, näiteks ei pea inimene seal sisestama andmeid, mis ta on kunagi mõnele muule riigiasutusele andnud.

Koroonakriis muutis virtuaalesinduse töötukassa peaukseks

Kevadine eriolukord tähendas seda, et töötukassa esindused ei saanud enam inimesi koha peal vastu võtta. Rambivalgus langes päevapealt koheselt elektroonilisele esindusele, mille kasutusmahud kiiresti mitmekordistusid. “Süsteemid pidasid suurele koormuselt vapralt vastu, ka siis kui aprilli algul sisuliselt kõik riigi tööandjad samal ajal uut töötasu hüvitist taotlema asusid,” meenutab Ristikivi.

Suur populaarsus on ju täiesti mõistetav – töötukassat saab külastada ka kodus kamina ees teed juues, ilma et peaks muretsema maskita välja minemise või mõne muu viirusega seotud nüansi üle. Ühtlasi on töötukassa tugevalt arvesse võtnud ka kasutajate suurenenud tagasisidet ning eemaldanud süsteemist pea kogu üleliigse, mis kasutajaid häirinud on. 

Võrreldes näiteks 2019. aasta aprilliga oli 2020. aasta aprillis e-töötukassal 2,5 korda rohkem aktiivseid kasutajaid. See oli muidugi ühtaegu nii kriisi kui ka töötasu hüvitiste taotluste tippaeg, ent vahe oli enam kui kahekordne ka paar kuud tagasi novembris. “Et meie e-teenuste kasutatavus väga drastiliselt covidi järgses maailmas kukkuma hakkaks, seda me ei usu,” nendib Ristikivi.

Uued kogemused kannustavad looma paremaid võimalusi

Peaspetsialisti sõnul on e-töötukassa tulevik helge, sest möödunud pöörane aasta andis keskkonna arendamiseks tohutult palju kogemusi ja ideid. Põhirõhk on muidugi kasutusmugavuse suurendamisel, et kõik oleks kiire, lihtne ja automaatne. “Ehk õnnestub kunagi murda siis ka seda riigiasutuse keerulise paberimajanduse kuvandit,” lõpetab Ristikivi.