Hiljutine eriolukord pööras paljude inimeste elukorralduse sõna otses mõttes pea peale.

Ei pea olema ekspert, et näha tööturul valitsevat ebakindlust ja teadmatust nii tööandjate kui ka -otsijate seas. Seetõttu on eriti teravalt päevakorda kerkinud iseenda tuleviku kindlustamise olulisus, hoolimata sellest, kas inimene hetkel õpib, töötab või hoopis otsib tööd.

Küsi endalt õigeid küsimusi

Esimese asjana soovitab Töötukassa Tartumaa osakonna juht Jane Väli kõikidel inimestel teha läbi üks mõtteline harjutus.

“Mine seisa kohe praegu peegli ette ja vaata, kas sa oskad soravalt ja kiiresti nimetada vähemalt kümme asja, mida sa oskad. Ja sama kiiresti veel viis asja, mida sulle väga teha meeldiks, aga mida sa veel ei oska,” sõnab ta.

Kui harjutus osutub isegi peale mõningast mõtlemist liialt keeruliseks, on järelikult vaja iseendaga tegeleda ja seda kiiremas korras. Väli soovitab tähelepanu pöörata ka sellele, kuidas me iseendaga räägime. 

“Kas ma uusi valikuid tehes, uut tööd otsides räägin pigem endaga kritiseerivalt ja takistusi otsides ning oma puudusi rõhutades või vaatan ennast väärtustava pilguga ja tunnen põnevust uut õppides?”

Muutust ei pea tegema üksi

Üheks võimaluseks on küsida nõu tuttavatelt, pereliikmetelt, kuid Väli toob välja, et sageli tuleb kasuks hoopis see tagasipeegeldus, mis tuleb väljastpoolt. “Oma elukaaslaselt või emalt-isalt nõu küsides tuleb arvestada, et nende nõu on kallutatud. Nende visioon sinu tulevikust ei pruugi ühtida sinu omaga,” sõnab ta. 

Professionaalse nõu saamiseks on kõige lihtsam pöörduda hoopis karjäärinõustaja poole. 

“Töötukassas on karjäärispetsialistid, kes on vahetus kontaktis tööturul toimuvaga ja teavad tulevikuametite prognoose ning käimasolevaid muutusi. Ideaalis peaks inimese töö olema kombinatsioon sellest, mida ta oskab, mida ta armastab, mis piisavalt raha sisse toob ja mida hetkel tööturul vajatakse,” räägib Väli. 

“Kõik need teemad korraga on tähtsad. Ei saa keskenduda ainult unistusele, ignoreerides seda, mida tööturul tegelikult vaja on. Ja seda meie karjäärinõustajad teavad.” 

Karjäärinõustaja ei ole ainult noortele: pea võib laiali olla ka 60-aastasel inimesel

Samuti rõhutab Väli, et karjäärinõustaja juurde võib tulla ka pea täiesti laiali otsas. Mõnikord on vaja uue tarkuse leidmiseks varasem tarkus hetkeks kõrvale panna.

“Pea võib laiali olla ka 50–60-aastasel inimesel, kes ei ole veel leidnud oma kohta või kes arvas, et leidis, aga karjääris toimus suurem muutus. Karjäärinõustamine ei ole ainult noortele või ainult vanematele inimestele suunatud teenus, vaid mõeldud kõigile, kes soovivad oma tulevikku rohkem selgust tuua,” sõnab ta.

Töötukassa toetab tööandjaid, kes oma töötajaid arendada soovivad

Lisaks eraisikute nõustamisele pakub Töötukassa koolitustoetust tööandjatele uute töötajate värbamiseks, töötajate koolitamiseks muutuste olukorras ja ka töötajate eesti keele oskuse arendamiseks.

“Kui oled tööandja ja näed vajadust oma töötajate arendamiseks, tasub Töötukassaga ühendust võtta ja võimaluste kohta täpsemalt uurida,” selgitab Jane Väli.

Toetava meelega ja heast töötajast lugu pidav tööandja võiks korraldada tööd võimalusel nii, et töötaja saaks osaleda ka tasemeõppes, omandada vajadusel kutseharidust, rakenduskõrgharidust või bakalaureuseõppe õppekavadel kõrgharidust – Töötukassa saab töötajale mitmel juhul ka siin nõustamise ja toetustega appi tulla.

Täieliku nimekirja Töötukassa pakutavatest koolitus- ja värbamistoetustest leiad veebiaadressilt www.tootukassa.ee/content/toota-ja-opi.