Eestis on palju inimesi, kelle töövõime on piiratud ja kelle suurimaks unistuseks on leida endale töö. Paljud neist on töö ka leidnud, kus ei tunne end seal täisväärtuslikuna, sest nende tervisemurega ei arvestata.

Siin tuleb appi Töötukassa, kes aitab abivajajaid märgata ja õpetab, kuidas neid toetada. Alljärgnevalt räägivad oma loo tervisemurega töötajate aitamisest mitme Eesti ettevõtte esindajad.

Töötegemist häirivaid tervisemuresid võib ette tulla meil kõigil

Pirita lasteaia juhataja Terje Laanemetsa sõnul on neil väike ja rõõmus kollektiiv, kelle seas on ka liikumispuudega inimene. „Kui alguses oli kõik kenasti, siis ühtäkki tekkisid töötajate vahel suhtlemismured ja õhkkond muutus kehvemaks. Sain aru, et peame leidma töövahendi, mis hõlbustaks selle inimese tööd, ning sattusin otsinguga töötukassa kodulehele.”

Laanemets võttis endale esmalt individuaalse konsultatsiooni ja seejärel tehti infopäev kogu kollektiivile. „Inimesed ütlesid pärast, et infopäev pani mõlema ja avardas nende silmaringi. Kui meil ei ole igapäevast kokkupuudet puudega inimesega, siis me ei mõtle, kuidas tema mingites olukordades hakkama saab. Aga nemad peavad ju ka töötama ja palka teenima. 

Meie jaoks lahenes probleem väga hästi: muutsime töökorraldust ning usun, et meil on täna usalduslik suhe. Rõhutan alati, et tervisemurest rääkimine on vajalik ning see võib ette tulla ükskõik kellel!”

Eesti Töötukassa tööandjate nõustajaVeronika Pillesaar, kes Pirita lasteaeda nõustas, ütleb, et kõige olulisem on kuulata, küsida ja püüda aru saada, kuidas saab tööandjat aidata. „Tegime nende puhul grupinõustamise liikumispuude ja vaimse tervise teemadel, lisaks tutvustame asjakohaseid abivahendeid, näiteks raskuste tõstmiseks tõstukit, millega supipotti tõsta. Nende abivahendite ampluaa on väga lai kuni nööbikinnitamise silmuseni. 

Liikumispuudega inimesega on vahel keeruline isiklikel teemadel rääkida, aga tegelikkuses on peaaegu iga mure korral lahendus. Meie nõustajate poole tasub pöörduda kohe, kui on tekkinud küsimus, kuidas oma töötajaid tööelus toetada. Pakume nõustamisi ka ennetava meetmena, sest inimese lahkumine kollektiivist saab olla vaid viimane meede. Täna nõustame aktiivselt ka üle veebi.”

Nii töötaja kui ka tööandja peaksid keskenduma tööle, mitte tervisega seotud muredele

Swedbankis on 2600 töötajat ja palju värbamisi ning ühel hetkel otsustati laiendada sihtgruppi, et jõuda ka erivajadustega inimesteni. Karjäärispetsialist Anette Kinki sõnul on panga suund kaasata kõiki ja olla kõigi suhtes toetav. 

„Mitmekesised tiimid teevad paremini tööd ning üksteisest hoolimine ja kaasamine on olulised märksõnad. Tahame olla pank, kes pakub teenuseid ja tööd erinevatele inimestele, olenemata nende vanusest, taustast või tervisest. Koolitame oma värbajaid ja personalitöötajaid, et nad pakuksid töötajatele personaalset lähenemist – kellel sobib rohkem kodus töötamine, kelle jaoks on vaja kohandada liikumist majas,” rääkis Kink. 

“Tänases pandeemia olukorras on kerkinud esile ka tugevamalt vaimse tervise teemad, meie töötajatel on võimalik pöörduda vajadusel psühholoogilisele nõustamisele ka üle veebi ning lisaks tegime sel aastal kõigile oma töötajatele ka tervisekindlustuse,” lisas ta.

Eesti Töötukassa tööandjate nõustaja Tom Rüütel nendib, et tööandja ja töötaja peaksid keskenduma tööle, mitte tervisega seotud hirmudele. „Aitame mõista, kuidas värbaja võiks ja kuidas ei tohiks suhtuda füüsilise puudega inimesse töövestlusel, millele tähelepanu pöörata, kuidas keskenduda tema tugevustele ja oskustele, aga rääkida avatult ka nõrkustest. Kuidas saaks see inimene ettevõttele võimalikult palju kasu tuua. Enamasti kiputakse rääkima liikumisest tulenevatest puuetest, kuid puuded on ka vaegnägemine ja -kuulmine.”

Rüütel toob hea näite Swedbanki kohta, kus inimene tahtis kodus töötada, milles pank väga kinnise süsteemina alguses kahtles. „Siiski tehti talle erivajadusena ligipääs, mida saavad tänases koroonaolukorras ka kõik teised kasutada. Vahel tekib värbajatel mure, et kuidas suhelda vaegnägija või -kuuljaga veebi teel.”

“See ei tähenda maja ümberehitust, vaid kõik lahendused selleks on juba olemas! Soovitan avatust mõlemale poolele – teinekord on vaja vaid üht kaldteed või muud lisavidinat ja saate väga hea spetsialisti tööle. Tegelikult on kõigil töötajatel omad erivajadused ja nii on erivajadusega ka väikeste laste vanemad, sest vanemad elavad ju eelkõige oma laste järgi.”

Töötukassa aitab värvata neid häid spetsialiste, keda seni pole ehk julgenud palgata

Töötajate teadlikkuse kasvatamisele ning nende hoiakute muutmisele hakkas juba mõni aeg tagasi tõsisemalt tähelepanu pöörama ka Balbiino, kus töötavatest inimestest on 5% vähenenud töövõimega. „Iga inimene on unikaalne. Puutusin kokku Töötukassa tööandjate nõustajatega ja vestlustest kasvas võimalus koolitada meie esmatasandijuhte, kes igapäevaselt tegelevad töötajatega ja peaksid nägema, märkama ning hoolima.

Üks asi on väljakujunenud harjumuspärane käitumine, teine mõistmine, et teadlikkuse kasvades paranevad töötulemused ja töökeskkond. Nad said aru, et see on oluline teema!” räägib personalijuht Helen Palm. Ta lisab, et koolitus tegi inimesed silmanähtavalt mõistvamaks, tolerantsemaks, hoolivamaks ja märkavamaks. „Oleme alati toonitanud, et meile on oodatud kõik inimesed, ka vähenenud töövõimega inimesed.”

Eesti Töötukassa tööotsijate ja tööandjate osakonna teenusejuht Külliki Bode nendib, et töötaja tervisemure märkamine ei ole lihtne, sest enamasti arvatakse, et see on silmaga nähtav. „Meie nõustajana aitame terviseprobleeme märgata ja inimesi aidata. Meie esimene tööriist on rääkimine, küsimine ja kuulamine, sealt saame minna edasi nõustamiseni, et leida algpõhjuse ning päästa olukorra. 

Võib-olla on vaja abivahendit, võib-olla ainult rääkida või toetavamat töökeskkonda? Balbiinole pakkusime esmast teadlikkust, et nad saaksid aru, et nägemispuudega inimene ei ole pime, vaid näeb kehvemini ja tema jaoks on vaja töökeskkonda parandada. Liikumispuudega inimene ei tähenda ratastooli, vaid võibolla ei liigu vaid üks tema kätest eriti hästi.”

Bode lisab, et sageli ei osata arvata, et Töötukassa ei tegele ainult töötutega, vaid aitab ka kõiki töötajaid ja tööandjaid, kuulates nende muresid, toetades neid, hinnates töökeskkonda ning andes nõus. See on vajalik, et tagada ohutum ja tervema sisekliimaga töökeskkond ning julgustada tööandjaid palkama ka neid häid töötajaid, keda nad ehk varem ei oleks võib-olla julgenud värvata.

Sageli on aga tööandjatel vahel keeruline märgata, millist abi üks või teine inimene meeskonnas võib vajada. Ja vahel ei teatagi, et ettevõttes võib töötada vähenenud töövõimega inimesi, sest abivajaja ei oska või ei julge abi küsida.

Töötukassa poolt saab abi

Siinkohal saab teie ettevõtet aidata Töötukassa nõustajate meeskond, õpetades inimesi märkama ning koolitades nii töötajaid kui ka tööandjaid vastavatel teemadel ning andes praktilist nõu, kuidas erinevad abivahendid või töökeskkond saavad tervisemurega inimeste töösooritust parandada. Töötukassa teavitab ja nõustab tööandjaid, kelle juures töötab nii tervisemuredega, erivajadusega kui ka vähenenud töövõimega inimesi, kes vajavad teadmisi ja nõuandeid, kuidas neid toetada. 

Tööandjate teavitamist ja nõustamist on võimalik läbi viia maakondlike või ettevõttepõhiste teavitusüritusena või individuaalnõustamistena. Kord kvartalis viib Töötukassa läbi ka üle-eestilist veebipõhist teavitusüritust tööandjatele koostöös Tööandjate Keskliiduga terviseprobleemidega töötajate aitamise ja toetamise teemal.

Kui olete kunagi mõelnud vähenenud töövõimega inimeste värbamisele, kuid takerdunud eelarvamustesse, siis Töötukassa nõustajad julgustavad mitte pelgama ning aitavad lähtuvalt just teie ettevõtte vajadustest konsultatsioonide, koolituste ja abivahenditega.
Rohkem infot nõustamise ja teavitamise kohta saab lugeda siit.