Enamik inimesi tõenäoliselt ei tea, et Töötukassa keskkonnas mis tahes toiminguid tehes vastutab pea kõikide protsesside eest mitte mõni töötaja, vaid automatiseeritud menetlussüsteem.
Esitades näiteks E-töötukassa kaudu taotluse hüvitise saamiseks või töötuna registreerimiseks, saab inimene tänu automaatmenetlusele otsuse kätte praktiliselt kohe. Seda muidugi eeldusel, et kõik vajalikud andmed on erinevates riiklikes andmekogudes olemas.
“Süsteemile on selgeks õpetatud kogu äriloogika ja niipea, kui taotlus süsteemi laekub, teeb süsteem kindlaks, kas inimesel on õigus hüvitisele ning millise perioodi vältel ja mis suuruses seda hüvitist makstakse, ja edastab taotluse edasi väljamaksmiseks,” selgitas Töötukassa juhatuse liige Erik Aas.
Automatiseeritud süsteem teeb kasutajate elu lihtsamaks
Töötukassa võttis digiarengu fookusesse juba 2002. aastal. “Sel ajal oskasid meie süsteemid ise taotlusi menetleda ja taotluste kohta otsuseid teha, tööks vajalikke andmeid oli aga siis veel digitaalsel kujul üsna vähe ja piltlikult öeldes töötasid süsteemid n-ö käsisöödul,” sõnas Aas.
Praegu toetab töötukassa igapäevatööd kuus põhisüsteemi ning 64 protsessist 63 toetavad menetlussüsteemid, neist protsessidest on 31 omakorda klientidele osaliselt või täiel määra E-töötukassa kaudu kättesaadavad.
“Konkreetselt täisautomaatsetest menetlustest rääkides on olemas töötuna arvele võtmise, tööandja sotsiaalmaksu maksmise, töötuskindlustushüvitise ning töötutoetuse arvestamise automaatprotsessid. Seega oleme loonud olukorra, et kui inimene esitab töötuks jäämise korral e-töötukassa kaudu taotluse töötuna registreerimiseks ja hüvitise saamiseks, saab ta vajalike andmete olemasolul vastuse loetud sekundite jooksul,” selgitas ta.
Kohe kui vastus käes, saab inimene nõustajaga kohtumisel keskenduda tulevikuplaanide tegemisele ja tööotsingutele.
“Esimese kohtumise lõpuks on infosüsteem andmetega nii hästi täidetud, et saame järgmise automaatse protsessiga viia inimese oskused ja kogemused kokku tööandjate soovidega ning nii inimene kui ka tööandja saavad vastastikusest sobivusest teada e-kirja teel. Kusjuures see sobitussüsteem on meil samuti iseõppiv ja -täienev.”
Tulevikus võiks tehisintellekt veelgi enam korda saata
Tulevikus võiks mitmete hüvitiste juurest taotluste esitamine üldse vahele jääda, kuna otsest vajadust selleks pole.
“Kogu tülikat taotlemisprotsessi on piltlikult vaja ainult selleks, et teada saada, millisele pangakontole inimese hüvitis kanda, ja seda põhjusel, et hetkel ei ole meil ühtegi riiklikku andmekogu, milles olevat inimese pangakonto infot võiksime kasutada hüvitiste väljamaksmiseks … aga selline võiks olemas olla,” nentis Aas.
Tehisintellekti ja nutikate lahenduste kasutamine ei ole kunagi olnud Töötukassa eesmärk iseenesest – Aasa sõnul on neisse investeeritud ainult siis, kui on tehtud kindlaks, et sel teel on konkreetset ülesannet kõige mõistlikum ja kulutõhusam lahendada.
“Meie tegevuse käigus tekib suurel hulgal andmeid ja just andmete väärtustamisega on seotud meie edasised tulevikuplaanid. Näiteks on meil muudele arendustele lisaks kavas katsetada otsustustoe tööriista, mis hindab pikaajalise töötuse riski, ning juba eelmisel aastal katsetasime kõnede transkribeerimist ehk kõne tekstiks muutmist.”
