Arvo Saat on õpetajaametit pidanud pisut alla 50 aasta. Arvutiõpetajana astus ta esmakordselt klassi ette aastal 1985. Arvo võib julgelt öelda, et tema juures on õppimas käinud tuhanded inimesed. Täna on ta Tallinna Arvutikooli tegevjuht, koolitaja-ekspert. Nii nagu aastatega on muutunud arvutid, nende kasutamisvõimalused, on muutunud ka inimesed, kes IT-koolitustel käivad.

Pea igas ametis on tarvis teha midagi arvutiga – kulleritest kassapidajateni. Muutunud olukord nõuab ka inimestelt valmisolekut muutuda ja õppida. Just 50+ vanuses inimesed võivad seetõttu seista silmitsi olukorraga, kus arvuti kasutamise oskus piirab võimalusi tööelus uusi samme teha.

Vanemaid õpilasi võiks olla rohkem

Arvo viib läbi nii ettevõtete sisekoolitusi (meistriklassid ja edasijõudnute tase) kui ka avatud kursuseid. Just viimastel on rohkem vanemaid osalejaid.

„Sisekoolitustel on grupis keskmiselt 10-12 osalejat, neist 1 töötaja vanuses 50+. Avatud baastaseme koolitusel on aga 50+ vanuses osalejaid oluliselt rohkem. Enamasti on arvutikoolitusel osalejate vanus 30-50, nemad on kõige aktiivsemad, et tööd kiirendavaid nippe ja olulisi IT-lahendusi selgeks saada,“ toob ta välja õppijate profiili. Ehkki nooremad inimesed tunnevad end arvutit kasutades kindlamalt, on takistuseks sageli puudulikud oskused kindlates keskkondades, mille kasutamist nõuab tööandja. Vanemad inimesed on aga hädas üleüldise arvutitundmisega ja neil pole ka tegelikult aimugi, mida nad peaksid paremini oskama.

„50+ vanusega inimesed said koolihariduse siis, kui arvuteid igapäevatöös ei kasutatud, inglise keele õpe oli nõrk, töökohtades ei olnud kaasaegset tehnoloogiat. Tänasel päeval on väga vähe selliseid töökohti, kus saab hakkama ilma arvutita, seega on arvutioskus tööturul konkureerimiseks hädavajalik. Eks on ka peresid, kus ei ole noori majas ja puudub arvuti,“ räägib koolitaja.

Aastatega on aga olukord siiski niipalju muutunud, et selliseid inimesi, kes pole oma elus arvutit peaaegu üldse kasutanud, on aina vähem.

50+ vanuses õpilased tahavad õppida asju, mis nende igapäeva elu lihtsamaks muudavad

IT-valdkonnas on infot liiga palju ja kui see on kõik uus, siis vajaliku tee leidmine iseõppimise teel võtab palju aega ja tekitab stressi.

„Liiga palju infot korraga võib õppimist hoopis pidurdada, liikuma peab samm-sammult,“ toob Arvo välja hea õpetamise põhitõe. Algajatel on oluline näha kohe tulemusi. Näiteks hakkavad inimesel Arvo sõnul silmad särama, kui ta leiab internetist endale väga huvitavat ja praktiliselt kasutatavat infot, saab ID-kaardiga hakkama panga ja Eesti.ee keskkonnas või paneb teele oma esimese e-kirja.

Õpetamise käigus tuleb Arvo sõnul meeles pidada, et inimeste kokkupuuted arvutimaailmaga on väga erinevad. Just seetõttu tuleb ette ka koomilisi seiku. „Paljud arvutikoolitajad on kogenud, et suunates osalejat: „Vaata, pane hiir siia!“, tõstetaksegi hiir ekraani vastu, sest nii kästi ju teha,“ räägib ta.

50 on ainult ilus number

„Tegelikult on 50+ lihtsalt üks ilus number,“ ütleb Arvo. „Kui keegi räägib, et ta on liiga vana, et arvuti kasutamine selgeks saada, siis mul on varrukast võtta hea näide, kuidas mu 90-aastne ema suhtleb regulaarselt oma 93-aastase õega, kes elab Indias. Mõlemad kirjutasid memuaare, mis on tänaseks ka kaante vahele saanud. Inimene, kes on 75 aastat elanud võõras keelekeskkonnas ja ei ole eesti keelt saanud kasutada, kirjutab täna arvutis vigadeta,“ räägib ta ja lisab, et kui inimesel on huvi ja vajadus teha arvutist hea abimees oma igapäevastes tegemistes, küll siis ta ka leiab ta ka selleks võimalusi.

Kolm küsimust endale

Eesti Töötukassa julgustab inimesi tehnoloogiat kasutama ning kutsub ka töötavaid inimesi tasuta IT-alastele koolitustele. Aadressilt www.töötajaõpi.ee saab teavet  ja nõuandeid. Et arvutiga töö on praktiline treening, mis võtab erinevatel inimestel erineva aja, siis tasuks enne koolitusele minemist endalt küsida:

• mida ja milleks on vaja arvutil selgeks saada (igapäevatöös ja eraelus)?
• millisel tasemel?
• kuidas jõuda soovitud tasemeni, kas iseõppimise teel või koolitaja abiga?