Eestis on erivajadustega inimeste arv umbes 12% elanikkonnast ning ettevõtjate suhtumine nende värbamiseks on muutunud üha avatumaks. Näiteks moodustab Swedbanki kollektiivist 1,3% vähenenud töövõimega inimesed.

“Need on inimesed, kes on meile teada andnud, et neil on vähenenud töövõime, kuid see number võib olla suurem, sest mõned inimesed võib-olla ei taha meile sellest teada anda,” lausus Swedbanki inimressursside partner Sirle Paberits raadiosaates “Töö ja palk”.

Personalispetsialisti sõnul on õigem rääkida erivajadustega inimestest, sest Swedbankis töötavad paljud vähenenud töövõimega inimesed ikkagi täiskoormusega ja panustavad võrdselt kõikide teiste töötajatega. Panga kogemus vähenenud töövõimega inimeste värbamisel on mitmekesine, kuna erivajadustega töötajaid on palgatud juba pikki aastaid ning viimased kaks kuni kolm aastat on tehtud sel suunal süsteemset tööd. “Oleme ise nende inimeste poole pöördunud, teinud erinevaid üritusi ja koostööd erinevate organisatsioonidega, et neid leida,” rääkis Paberits.

Suhtumine on kõige olulisem

Vähenenud töövõimega inimeste töölevõtmisel on esiteks kõige olulisem suhtumine – et neid võetaks võrdselt teiste töötajatega. Swedbank on oma juhte ja töötajaid selles osas koolitanud, et inimesed on küll erinevad, kuid kõik on head spetsialistid ning see, kas kellelegi on erivajadus ei mängi mingit rolli. “Oleme tegelenud organisatsioonis selle mõtteviisi muutusega palju ja meie juhid on avatud erivajadustega inimeste jaoks kohandama nii töötingimusi kui -kohta,” selgitas inimressursside partner. 

Sama kinnitas ka töötukassa tööandjate nõustamise teenuse juht Külliki Bode, et toimunud on mõtteviisi muutus ning ta usub, et see on ka töötukassa koolitamiste ja nõustamiste tulemus. “Me oleme avanud erivajadustega inimeste tagamaid, et mida see tähendab, kui inimestel on kuulmis- või nägemislangus või liikumisraskused,” märkis ta.

Näiteks ei tähenda, et viipekeelt kõnelev inimene on kindlasti kurt või et psüühikahäirega inimene on alati intellektipuudega. Külliki Bode on ise kuulmispuudega ning töötukassas töötab teisigi erivajadustega inimesi. Ta usub, et töötaja, kes on ise erivajadusega, mõjub usutavamalt kui räägib inimene, kel endal seda kogemust ei ole.

Töötukassa tööandjana on arvestanud tema erivajadustega ning Bodelt küsiti tööle asudes kohe, et millega nad peavad arvestama. Nõustaja selgitusel polegi tal tegelikult palju vaja. Kui kuulmislangusega inimene, kes kasutab kuulmisaparaati, saab inimestele otsa vaadata ja suude pealt lugeda, siis muus osas polegi probleeme. Bode saab rääkida telefoniga, koosolekuid läbi viia ning tööandjaid nõustada.

Varvaskunstnik Swedbankis

Swedbanki kujundusmeeskonnas töötab aga varvaskunstnik Meelis Luks. Meelis toetab panga kujundusmeeskonda ning ka personalitiimi plakatite, reklaambännerite jmt kujundamisel. Samuti kujundab ta pangasiseseid reklaame ja dokumente, mida oma töötajatele postitatakse. Kujundaja töötab enamuse ajast kodukontoris, kuid tal on alati olnud võimalik liituda meeskonnaüritustega. Paberitsi sõnul on nad tänulikud, et tänapäeva tehnilised lahendused võimaldavad suhelda distantsilt ning teha koostööd inimestega, kes vajavad näiteks hääle tekitamiseks abivahendeid.

Töötukassa toetab vähenenud töövõimega inimeste tööle asumisel nii tööandjat kui tööotsijat. Bode märkis, et kui Meelis Luks asus Swedbanki tööle, siis tema jaoks tehti väike kohandus, et ta saaks kodukontorist tööd teha.

Abi töökoha kohandamisel

Töötukassa pakubki ühe teenusena töökoha kohandamise teenust. Viimasel ajal on tehtud väga palju ukseautomaatikate kohandusi, samuti on paigaldatud kaldteid ja käsipuid. Teistest abivahenditest pakutakse ekraanisuurendusi, spetsiaalseid klaviatuure, raame või digiluupe. Neid teenuseid ja abivahendeid pakub töötukassa nii tööandjale kui töötajale tasuta. “Kuid meil on veel väga palju teisi teenuseid,” lausus Bode. Töötukassa pakub nõustamisteenust ning selle käigus sageli selgub, kas vajatakse tugiisiku teenust või on tööotsijal vaja tööintervjuul abistamist või peaks ta alustama tööpraktikast.

“Need ettevõtjad, kes on töötukassa üles leidnud, nende tagasiside on olnud valdavalt positiivne, sest päris ei teata neid lahendusi. Nad usuvad, et kui nad oleks varem töötukassa teenuseid teadnud, oleks sobiv lahendus juba varem leitud,” märkis ta.

Töötukassa korraldab ettevõtjatele koolitusi, kus räägitakse vähenenud töövõimega inimestest ning selliseid koolitusi on toimunud üle Eesti nii suurematele kui väiksematele ettevõtjatele. “See on üks võimalustest, kuidas tööandja mõtteviis muutub ja kuidas ta on hiljem valmis andma võimalusi erivajadustega inimestele oma meeskonnas. Neid tööandjaid tuleb järjest juurde, kes palkavad vähenenud töövõimega inimesi ning ettevõtjad muutuvad nende suhtes üha avatumaks,” tõdes Bode.