Töötukassa

Viipekeelse inimese kaasamine meeskonda rikastab kogu kollektiivi

Foto: Shutterstock.

Noorsootööasutus Tartu Noorsootöö Keskus võttis Eesti Töötukassa abil tööle viipekeelse noorsootöötaja. Keskuse direktor Margit Kink nendib, et kogemus oli rikastav, suurendas kogu meeskonna empaatiat ja andis kogemuse, et viipekeelse inimesega suhtlemist ei pea kartma.

“Viipekeelne inimene jõudis meie kollektiivi seoses innovatsioonikavaga “Tartu nägemis-, kuulmis- ja liikumispuudega noorte integreerimine noortekeskuste tegevusse loodushariduse toel”, mille raames tegime koostööd Eesti Kurtide Noorte Organisatsiooniga, kuhu meie tulevane viipekeelne noorsootöötaja kuulus,” meenutas Kink.

“Otsisime uut noorsootöötajat ja ta kandideeris. See tundus väga hästi toetavat meie innovatsioonikava ühte fookust kaasata noorsootöösse kuulmislangusega noori. Ja me tegimegi valiku tema kasuks, kuigi alguses oli veidi kahtlusi, et kuidas saame temaga suhtlemises hakkama, kuidas me kaasame viipekeelset töötajat nagu kõiki teisi ning mida peame oma töökorralduses ringi tegema.” 

Uue töötaja tööülesanded olid samasugused nagu kõikidel teistel noorsootöötajatel: planeerida ja läbi viia noortekeskuse tegevusi, suhelda noortega, teha sotsiaalmeediasse postitusi ning videoid ning aidata kaasa suursündmuste korralduse juures. Seejuures panustas viipekeelne noorsootöötaja väga palju noorsootöö ja noortekeskuste reklaamimisse viipekeelsete noorte seas.

“Eks meil alguses olid kõigil mingid hirmud, sest olukord oli ju uus. Innovatsioonikava raames olid kõik meie töötajad küll läbinud koolituse, kuidas suhelda kuulmis-, nägemis- ja liikumispuudega inimestega, aga nüüd oli vaja see kõik panna praktikasse. Samas oli meie viipekeelne noorsootöötaja ise nii avatud inimene, et hirmud hajusid kiiresti. Kellelgi ei olnud vaja karta, et teeme midagi valesti,” räägib Kink.

Koosolekutele kaasati viipekeeletõlk

Põhiliseks muutuseks töökorralduses oli see, et koosolekutel hakkas osalema ka viipekeeletõlk. Koosolekud tuli pikemalt ette planeerida, sest tõlke ei ole Eestis nii palju ning sellist “teeme homme koosoleku”-praktikat jäi vähemaks.

Kink toob näite ka ühest teisest samalaadsest kogemusest Tartu Noorsootöö Keskuse Lille Noortekeskuse majast, kuhu asus tööle viipekeelne töötaja. Tema jaoks paigaldati sinna valguslahendusega tuletõrjealarmid, et ka tema oleks informeeritud, kui majas midagi juhtub. See alarm annab märku nii tulekahjust kui ka sellest, kui majavalves on miski häires.

Keskuse direktor nendib, et kogu kollektiivi kogemus oli väga rikastav ja julgustab ka teisi ettevõtteid kaaluma viipekeelsete inimeste kaasamist. “Esiteks suurendas see empaatiat ja andis kogemuse, et viipekeelse inimesega suhtlemist ei pea kartma. Kogu meie kollektiiv osales viipekeele algkursusel, see õpetas lisaks keelele tundma ka kurtide kultuuri ning seda, kuidas nemad tunnevad ja mõtlevad. Meie töötaja tõi korduvalt ise näiteks olukorda, kui ta kutsuti meie juurde töövestlusele. Ta oli positiivselt üllatunud, et tööandja oli kutsunud vestlusele ka viipekeeletõlgi ning seeläbi tundis ta ennast esimesest hetkest juba kaasatuna.”

Tartu Noorsootöö Keskus on Tartu Linnavalitsuse hallatav noorsootööasutus, mis tegutseb kultuuriosakonna haldusalas. Noori oodatakse tegutsema kolme tegutsemiskohta: Anne, Lille ja Ilmatsalu Noortekeskusesse. Keskust iseloomustab hea koostöö ka Eesti Töötukassaga, kellega tehakse regulaarselt koostööd suviste töömalevate raames, kus töötukassa esindajad käivad malevanoori koolitamas. Tartu Noorsootöö Keskus on kasutanud ka teisi võimalusi, mida töötukassa tööandjatele pakub.

Mida võiks teada kurtide kohta? 

Eestis kuulub kurtide kogukonda umbes 2000 inimest, kelle emakeel on viibetest ja sõrmendtähestikust koosnev eesti viipekeel. Viipekeele tõlkimisel ei tõlgita iga sõna otse, vaid tõlgitakse lause mõtet tervikuna, viipekeel on riigiti erinev. Kurtidel on tugev emotsioonide väljendus ja miimika kasutamine, tulenevalt viipekeele olemusest. Seetõttu mõistetakse neid vahel seetõttu valesti, peetakse vihaseks või ebaviisakaks.

Igal kurdil on oma viipemärk ehk nimeviibe – inimest iseloomustav või inimese nimega seotud viibe. Ka kuuljatele annavad kurdid neile omase viipemärgi. Kurdiga saab suhelda ka viipekeelt oskamata – lühemaid lauseid saab edasi anda kirjutades. Samuti ka kurdile otse otsa vaadates ning aeglaselt ja rahulikult, suud varjamata rääkides. Märguandeks kasutatakse ka tulede/lampide vilgutamist, kurtidel on valgussignaali ja vibratsiooniga varustatud näiteks telefonid, äratuskellad, uksekellad ning beebimonitorid.

Rahvusvahelist kurtide päeva tähistatakse septembri neljandal pühapäeval ja eesti viipekeele päev on 1. märtsil.

Tutvu Töötukassa pakutavate võimalustega siin!

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.