Kui eelmises osas koostati detailsemad tegevusplaanid kõigile osalevatele ettevõtetele nende veebi ja e-poe kordategemiseks, siis seekord haaravad ohjad juba spetsialistid, kes aitavad muutused käima saada.
Vaata videot siit:
Erki ja Merilin Juhtmejukudest alustavad sellega, et tegelikult tunnevad nad end nüüd praeguses olukorras väga halvasti. Nad said teada, et nende IT-teadlikkus on null, isegi WordPress käib üle jõu, Google Drive´i ei suutnud fotosid üles panna. Ühesõnaga – kohutav. Abi on väga vaja. Intervjuud klientidega personade väljaselgitamiseks ei lähe ka eriti hästi, kümne minuti asemel kipub ikka 40 minutit kuluma, mida ei tahaks niisama kliendilt ära võtta, et küsida tema arvamust.
“Veebid korda” ekspert Priit Kallas Dreamgrow´st soovitab, et kui WordPressi osas võiks asjatundjatelt abi paluda, siis personade intervjueerimisega tuleks siiski ise tegeleda, see pole väga keeruline ja on samas vajalik ka teada saamiseks, mida kliendid tegelikult tahavad. Tuleb leida need, kes ettevõttesse sõbralikult suhtuvad ja usaldavad. “Mine füüsiliselt kohale,” soovitab Priit Kallas, “kokkusaamisel on hoopis teine tase.”
Seiklustest WordPressiga räägitakse ka. Merilin on küll aastaid tagasi IT-d õppinud, aga ikkagi läks tal keeruliseks. Lõpuks tegi ta juhtmejukud.wordpress.com kodulehe, kust klient saaks esialgu vähemalt ettevõtte kontaktid kätte. Praeguseks on see kustutatud. Mille eest makstakse, kui veebileht tellitakse? Ka see küsimus on veel veidi segane.
Marko Toom Veebimajutus.ee-st seletab alustuseks lahti kodulehe pakettide olemuse: “Domeeni registreerimise järel tuleb tasuda aastatasu, mille eest saab seda domeeni kasutada, aga kui vaja kodulehte või e-posti sinna juurde, tuleb võtta serveriteenus lisaks, mida Veebimajutus.ee pakub.”
Juhtmejukudel on Veebimajutuse Standard pakett kenasti olemas, saabki kodulehte tegema hakata. Ka WordPress on olemas, seega WordPress.com-i võib unustada ja Veebimajuts.ee-st mõne hiirevajutusega WordPressi paigaldada.
Marko ja Taago Mediagear.ee-st pidid välja otsima oma tõmbenumbrid – tooted, mida kõige enam võiks ostjatel vaja minna.
Striiming on uus oluline märksõna, aga paljude jaoks on see siiski tundmatu võõrsõna ja vajab guugeldamist. Netiülekanne oleks hea maakeelne mõiste.
Marko Toom Veebimajutus.ee-st soovitab reaalse kliendi käest küsida, kes on juba midagi ostnud, mida ta tegelikult otsis. Ja siis salvestada kliendi otsingud, kuidas ta oma soovitud tooteni jõuab. Kindlasti paljastab ta ka mõned märksõnad, mille järgi otsingut teeb ja mis võiksid tuua Mediageari kodulehele ka teisi kliente.
Priit Kallas leiab, et näiteks praegu blogis olev õpetus, kuidas eraldi video- või fotokaamerast teha veebikaamera, ei sisaldagi märksõna “striim”. See artikkel tuleks olulisi märksõnasid alustuseks “täis puistata”.
Richard Rõõmusaar Veebimajutus.ee-st soovitab: oluline märksõna, millega tahetakse otsingus välja tulla, peaks blogipostituses sisalduma veebiaadressis ehk URL-is, pealkirjas ja teksti sees ka mitu korda.
Priit Kallas soovitab siiski mitte liiga robototele meelepäraselt ka oma sisu teha, sest kui grammatikast hiilitakse mööda ja proovitakse rohkem Google´i otsirobotile meeldida, siis pole sellest palju kasu: “kui inimene satub lõpuks teie lehele ja tekst on nõme, siis ta ei osta.”
Siit jõuab juba domeeni autoriteedi juurde: kui praegu on Mediageari autoriteet Google´i silmis madal, siis aitaks seda tõsta linkimine kõrge autoriteediga domeenidest. Näiteks kui veebimajutus.ee blogist viidatakse, siis vastastikused lingid tõstavad madala autoriteediga domeeni taset oluliselt. Samas ei ole selle mõju lõputu, teatud lingikoguse juures enam nii suurt efekti ei saavuta.
meemeistrid.ee tahab täiustada e-poodi, mis on Voog.ee platvormil tehtud. Näiteks on räägitud platvormi tegijatega, et saaks teha soodustust tarnele. Praegu ei saa seadistada päris nii, et tarne oleks teatud tingimustel tasuta. Üks alternatiividest Voog.ee ümbertegemist ära ootamata oleks aga pakkuda välja üle teatud summa tellimisel, et saab kaasa ühe tasuta meepurgi. Kristi sõnul see sobib väga hästi, sest lisakilo mett mahub hästi pakki ka.
Marko Toom soovitab avalehele kohe ka tootekategooriad välja tuua, aga Kristi ei oska neid veebiplatvormil seadistada. Lahendus jääb tehniliste oskuste taha.
Meemeistritel Google Analytics ei tööta päris nii, nagu vaja. Eelmistel kordadel selgus, et ilmselt oli üks kood natuke valesti kopeeritud. Praegu aga tellimusi Google endiselt ei näita, mis vajab lisaseadistamist. Kui see ka korras, siis saaks Richardi sõnul juba täpselt vaadata, kust tellimused tulevad – kas Delfist, Facebookist, otse kodulehelt või mujalt.
Kristi tunnistab, et ta jääb praegu palju toppama igasuguste tehniliste küsimuste taha, mis takistavad turundust: “Sõnad, mida Priit Kallas kasutab, on võõrad, aga kui mõne asja tööle saab, siis on tunne, nagu oleks ka juba suurte seas.”
hansavideo.ee veebi edasiseks kordategemiseks soovitab Priit Kallas teenused paremini välja tuua, mida pakutakse: “Esimese asjana võiks teenuselehed korda teha. Videoteenused, animatsioon ja graafika, heli ja muusika, rent.”
Samuti puudub hetkel sisu, tekstiline sisu.
Keidi ja Sander küsivad, mis sisu peaks veel kodulehel olema, Priit Kallas pakub, et just selline, mis kutsuks klienti nende poole pöörduma ja ütleks välja, et nad oskavad häid asju teha: “Praegune veeb töötab hästi visiitkaardina, kui keegi teab teid, siis saab vajalikud kontaktid kätte. Aga neile, kes ei tea, on vaja sisu. Seda nagu hetkel väga ei ole.”
Koduleht on tehtud Squarespace´is, mis iseenesest on väga lihtne, aga veebiarendajaga peab siiski suhtlema, kui tahta midagi lisada, seega on Hansavideo justkui käeraudadega end oma veebiga sidunud ja ei saa päris ise kõike teha. Kuna aga Squarespace´i brändilubadus ütleb, et igaüks peaks saama isegi veebist midagi teadmata hakkama, tekitab see küsimusi. Selle eest veebitegijale maksmine tundub ebaaus.
siidisukk.ee veeb on plaani B järgi hea Woocommerce´ile üle viia või vähemalt on nüüd olemas pakkumine ühelt tegijalt, kes saaks seda teha. Miks see hea on? Nii nagu eelminegi veeb, on ka siidisukk.ee ühe arendaja kütkes ning ei saa ise palju muudatusi teha. Samas pole eelmisel arendajal väga motivatsiooni seda valmislahendust ise edasi arendada või parendada, selgitab Heiki.
“WordPressi peale üleminek on lihtne, see tehakse tõesti nädalaga ära,” ütleb Priit Kallas, kuid hoiatab ka lisaks: “põhiline aeg kulub sisestamisele, andmed ise ei lähe naks-naks üle uude veebi. Seega võiks sel hooajal veel vana veebiga müügi ära teha, nii palju kui annab.”
Üleminek toimukski suure suve hakul, kui enam suurt müüki pole.
Siidisukk.ee tahab teha veel ka head sisuturundust. Senisest on neil olemas ka üks tellitud lugu, mis Priit Kallase hinnangul pole mitte sisuturundus ehk hariv ja nõuandev meelelahutus, vaid tavaline reklaamtekst.
Marko Toom lisab, et hea sisuturundus peab olema märkamatu, kuid töötama siiski firma kasuks.
Heiki ja Karin lubavad ise proovida ühe hea sisuturundusliku tekstiga mõne ingliskeelse sukkadest rääkiva artikli näitel: mõni huvitav nõuandev lugu, mis tuleb Google´is esimeste seas välja, oleks eeskujuks.
“Võiks olla mõni selline nõuandev lugu, kuidas katta jalgu suvel, mis aitaks ostjale istutada pähe mõtte ka suveks midagi osta,” pakub Priit Kallas välja ühe uitmõtte, millist sisu teha.
Ekspress Grupp aga pakkus välja, et iga osaleja saab ühe sisuturundusartikli mõnes grupi väljaandes, mille võib ise valida. Veebimajutus.ee organiseerib nende valmiskirjutamise.
riisaikel.ee võiks näiteks sellises artiklis kirjutada, kuidas teenida riiete müügiga lisaraha, pakub Richard Veebimajutusest, või teha üldisem artikkel selle suve moetrendidest kauba ostjatele.
Riia ja Evelin riisaikel.ee-st arvavad ka, et kasutatud asjade müük võiks praegu olla kuum teema.
Marko Toom soovitab oma säästu- ja teenimisnipid kasutatud riiete pealt suunata näiteks Swedbanki kogumispäevikusse, kus on tohutu kümnete tuhandete suurune auditoorium. Ta soovitab lisaks ka postitada mõnedesse suurtesse Facebooki gruppidesse.
“Ainuke probleem gruppidega on see,” lisab Priit Kallas, “et pole nagu seda maandumiskohta, kuhu inimesed sealt edasi suunata.”
Miniloeng: mis on märksõnauuring?
Märksõna on see, mida inimene otsib Google´i otsingust, et leida üles endale vastav toode või teenus.
Tuntud toote puhul on kõik väga lihtne: toote nimi ja mudel ongi märksõna. Kui aga toode või teenus pole väga tuntud, siis otsivad inimesed midagi üldisemat, näiteks “autopesula Tallinnas”, “kodulehe ja e-posti majutus” või “sülearvutid Tallinnas”. Samuti tuleb mõelda näiteks autopesula puhul, mis erinevad teenused autopesu alla kuuluvad.
Vajalikke märksõnu saab leida kolmel viisil:
- paberi ja pliiatsi meetud ehk kirjuta ise üles kõik märksõnad, mis pähe tulevad;
- uuri, mida kirjutavad kliendid otsimootorisse – personad, sõbrad, tuttavad, kui nad teie toodet või teenust otsivad;
- kolmas võimalus on sisestada Google´i otsingusse üldine termin ja vaadata tulemuste lehe lõpust seotud otsinguid;
Spetsialistid kasutavad juba keerulisemaid tööriistu, näiteks Google Ads kontot, kus saab märksõnauuringut teha.
Kui soovid ka oma ettevõttel veebi korda teha, siis liitu “Veebid korda” grupiga Facebookis, kus saab ekspertidelt abi.
Järgmine saade toimub taas nädala pärast.
