Suur lugu

Eesti on laenanud juba pea kolm miljardit ja laenab veel. Mida me selle eest saame?

Valitsuse ja kogu riigiaparaadi peakorter, Stenbocki maja.Foto: Shutterstock

Valitsus on koroonakriisi järel laenu võtnud kokku 2,65 miljardi euro eest. Suur osa summast läheb selleks, et rahastada koroonaaja erimeetmeid ja toetusi, ent tehakse ka pikalt kestvaid projekte.

Laenu on võetud väga mitmest kohast. Võlakirjadega on Eesti laenanud finantsistidelt kümneks aastaks 1,5 miljardit ning aastaks lühiajaliselt veel 200 miljonit.

Lisaks on abi küsitud aga ka rahvusvahelistelt finantsinstitutsioonid – riikidele kuuluv Põhjamaade Investeerimispank (NIB) on Eestile laenanud 750 miljonit, Euroopa Nõukogu Arengupangalt (CEB) aga 200 miljonit.

Ilmselt laenamine sellega ei piirdu. Rahandusministeeriumist nenditi Geeniusele, et kriisi leevendamise meetmeid arvestades ulatub riigikassa negatiivne rahavoog – ehk puuduolev raha pealevool – ligikaudu 3,8 miljardi euroni.

Sellest 3,5 miljardi eurot on plaanis katta laenude ja võlakirjadega – ehk laenu võetakse veel. Eesti võlakoormus kasvab selle tulemusel aasta lõpuks tugevalt ehk ligikaudu 22 protsendini SKPst – Eesti kohta on see küll palju, aga jätkuvalt vähem kui paljudel teistel Euroopa riikidel.

Kuhu raha kaob?

Riigi rahakott on praegu surve all kahelt poolt. Ühest küljest on valitsus koroonakriisi jaoks käivitanud suured abipaketid, erakorralisest palgatoetusest ja haiguslehtede esimesest päevast hüvitamisest erakorraliste kriisilaenudeni. Ka riigil endal on tekkinud hulganisti otseseid kulusid nagu kaitsevahendite hankimine või tervishoiutöötajate lisatasud.

Teisalt aga on surve all ka maksutulud, kuna kriisi ajal tarbiti vähem ning, mis veel olulisem, üsna palju inimesi on jäänud tööta – see on lisaks inimesele väga kehv uudis ka riigile, kuna see tähendab, et selle inimese pealt ei laeku sotsiaal- ega tulumaksu.

Arvudest rääkides võib tuua näiteks, et kui valitsus algselt töötasu hüvitise idee välja käis, hinnati toona märtsist maini kestnud programmi hinnaks ligikaudu 250 miljonit eurot. Nüüd on toetust pikendatud ka juunikuusse, mis tõstab hinda veelgi. See on aga vaid üks paljudest kriisiaja abipakettidest.

Mida laenurahaga tehakse?

Valdav osa praegu laenatud summast lähebki jooksvate kriisikulude katteks. Tavalises olukorras poleks selline laenuraha kasutus ilmselt mõistlik, vaid laenu arvelt tuleks teha pigem pikaajalisi väärtust loovaid investeeringuid. Praegu on olukord aga eriline.

Liberaalse majanduspoliitika toetajana tuntud SEB strateeg Peeter Koppel rääkis Geeniusele märtsis, kui valitsus esimest korda laenuplaanidest teada andis, et see tundub adekvaatse reaktsioonina – kui laenu võetakse välistest asjaoludest tuleneva tõsise šoki pehmendamiseks.

“Me ju eeldame hetkel, et praegune pandeemia on ajutine. Seega ei saa me lasta tekitada sellel korvamatut kahju siinse majanduse struktuurile. Laenurahaga täidetakse lünki, mida on vaja täita, et ühel hetkel edasi saaks minna,” rääkis Koppel märtsis Geeniusele.

Küll aga hoiatas ta, et selle kõige juures ei tasu mõtlema hakata, et tühja eelarvedistsipliinist. “Mõelge ise, kui palju lihtsam oleks riikidel hetkel reageerida, kui nende võlakoormad oleks mõistlikul tasemel,” ütles finantsekspert, viidates, et Eesti saab mugavalt laenu võtta seetõttu, et pikka aega on eelarvepoliitikas oldud ranged.

Osaga laenurahast tehakse aga ka pikemaid investeeringuid. Selle taga on muuhulgas asjaolu, et rahvusvahelistelt riikide kuuluvatelt pankadelt (nagu NIB ja CEB, mis Eestit rahastanud on) võetud laenud tuleb tõestada ka konkreetsete projektidega.

Põhjamaade Investeerimispangalt võetud laenu jaoks sobilik projekt olidki jooksvad kulud – seda 750 miljonit sai kasutada näiteks kasvanud kulude hüvitamiseks tervishoiusüsteemis ja kodanikukaitses, töötajate palgakaotuse hüvitamiseks, toetusteks kriisist enim mõjutatud ettevõtlussektoritele ning piirangutest tekitatud kahjude hüvitamiseks.

Uus, sel nädalal Euroopa Nõukogu Arengupangalt võetud 200 miljoni suurune laen on aga laiema fookusega. Valitsus on teada andnud, et selle arvelt tehakse investeeringuid kohalikku infrastruktuuri – näiteks suunatakse raha teehoidu ning suurendatakse lairiba internetiühenduse kättesaadavust maapiirkondades. Kuidas täpselt, pole veel teada.

Kas riiki kärbitakse?

Loogiliselt on laenu võtmine ainult üks viis, kuidas eelarvepuudujääki rahastada – teoreetiliselt oleks võimalik ka tõsta makse (see näib ebatõenäoline) või kulusid kärpida, olgu need siis riigiteenistujate palgad või näiteks mõne ametiasutuse kaotamine.

Geenius rääkis kärbete teemal riigihalduse ministri Jaak Aabiga, kes ütles, et need küsimused arutatakse läbi sügise poole, kui algavad tuleva aasta riigieelarve kõnelused. Selgus peaks majas olema septembri lõpuks.

Palgaküsimus on jutuks olnud ning suur küsimus on, mida teha preemiatega. Selle ühtlustamiseks on Aabil plaan – kas see ka läbi läheb, pole selge.

Loe siit, mida riik teha plaanib, kuidas kulusid kokku hoitakse ning miks kaugtöö võib olla riigi raha säästmiseks hea võimalus.

Märksõnad: , , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.