Suur lugu

Euroopa Komisjon tahab piirata sularahatehingute ülemsummat. Mida see tegelikkuses tähendaks?

Eesti Pank pole plaanist ametlikult midagi kuulnud

Idee võib olla õilis, aga kuidas näiteks eraisikute vahel tehtavaid tehinguid kontrollida, ei tea keegi.Foto: Shutterstock

Euroopa Komisjoni finantsturgude komissar Mairead McGuinness ütles esmaspäeval Saksa ajalehes Handelsblatt ilmunud intervjuus, et tahaks keelata kõik 10 000 euro piiri ületavad sularahatehingud.

Asja lähemalt uurides selgub, et tegemist pole kõrge ametniku uitmõttega, vaid selles suunas liigutaksegi.

„Euroopa Komisjon on uurinud sularaha piiranguid Euroopa Liidus, muuhulgas on sel teemal tehtud ka avalik konsultatsioon ja kokkuvõte,” ütleb rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna nõunik Sören Meius.

Kuidas piirang Eesti inimest mõjutaks? 

Mida sellise piirangu kehtestamine tegelikkuses tähendaks? Mis on üldse asjad, mis maksavad üle 10 000 euro ja mida sularaha eest osta võiks? Esimesena tulevad pähe autod ja kinnisvara.

Sõnum Rahageeniuse peatoetajalt

Pensioni investeerimiskonto

Sinu tuleviku võimalus.

Finantsteenust pakub Luminor Bank AS. Enne lepingu sõlmimist tutvu tingimustega ja vajadusel konsulteeri asjatundjatega.

Vestlesime mõne kogenud automüüjaga ja nemad ütlesid, et sularahatehinguid tuleb tänapäeval ette harva. „Sulli aeg on läbi. Autosid enam diplomaadikohvritäie kupüüridega ostma ei tulda,“ ütles praegu Forde ja Volvosid, aga aegade jooksul ka muid marke müünud ja ennekõike turundanud Tiit Lillipuu.

„Kõik käib akuraatselt ülekandega, et pankadel ka mingit tegevust oleks. Milleks rahvusliku kapitali kangelased siis Hansapanga omal ajal püsti panid?“ lisas Lillipuu.

Tuleb arvestada sedagi, et automüüjatele on juba aastaid kehtinud reegel, et kui kunde tahab sularahas osta kallima kui 10 000 eurot maksva auto, peab ta täitma ankeedi, milles küsitakse raha päritolu. Ka on müügimehed läbinud rahapesu tõkestamise koolituse.

Asjatundjate sõnul ostetakse sularaha eest uusi autosid haruharva, tavalisem on see kasutatud ja ennekõike odavamate autode puhul. „Näiteks kui tullakse kuskil mujalt Eestist Tallinna autot ostma, siis on raha kontolt välja võetud, et oleks hea kohe maksta, kui sobiv auto olemas,“ ütles üks Geeniusega vestelnud kogenud automüüja, kes praeguseks sellest ärist eemaldunud. „See on nagu vanasti laadale minek: ikka pidi raha kaasas olema, kui tahtsid midagi osta.“

Näide ankeedist, mille peab täitma inimene, kes tahab osta sularaha eest enam kui 10 000 eurot maksva auto.Foto: Nordauto

Mõni tehing kuus ikka tehakse

Eesti ühe suurema kasutatud autode müüja Nordauto tegevjuht Priit Ärmpalu ütles, et sularaha eest autode müümine on aastate jooksul aina vähenenud, kuid mõni selline tehing kuus tuleb ikka ette. „Muidu müüme me keskmiselt 100 autot kuus, seega kogumahust teevad sellised tehingud paar protsenti,“ märkis Ärmpalu.

Ärmpalu lisas, et sularahatehingud on ka müüja jaoks ebamugavad. „Sularaha hoidmise ja panka viimisega kaasnevad kulud ja tingimused, mis muudavad sellised operatsioonid ebamugavaks,“ ütles ta.

Ärmpalu sõnul ostetakse sularaha eest pigem odavamaid autosid, samas Nordauto on keskendunud ivake kallimatele masinatele. „Sularahas käivad tehingud ennekõike mõni tuhat eurot maksvate autodega,“ ütles Ärmpalu.

Kinnisvaraäriski on sularaha haruldaseks muutunud

Ka kinnisvarafirmad ei näe, et võimalik piirang nende äri oluliselt mõjutaks. „See aeg, kui sularaha eest kinnisvara osteti, jäi 1990. aastatesse,“ ütles kinnisvarabüroo LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. 

Saksing märkis, et sularahatehinguid tehti ka 2000. aastate alguses. „ Aga praegu on küll sularaha osaga tehinguid olnud, ent need on pigem erandid,“ ütles Saksing. „Ja tavaliselt on sularahamakse ka ainult osa tehingust, näiteks makstakse sularahas käsiraha või hoopis sisustuse eest.“ 

Et viimastel aastatel oleks kogu tehing tehtud sularaha eest, Saksingule ei meenu. „Väiksemates summades on neid ikka olnud,“ lisab ta samas. „Tulenevalt seadusest tuleb kinnisvara sularahatehingud, aga ka ülekandega tehtud tehingute osas täita deklaratsioon. Nõue tuleneb enamasti summade suurusest.“

Kinnisvarabüroo Uus Maa analüütik ja meediaesindaja Risto Vähi on märksa konkreetsem. „Sularahaga tehinguid ei saa kinnisvaraturul tehta,“ ütles Vähi. „Isegi 500-eurose korteri eest tuleb läbi panga maksta“.

Samas lisas Vähi, et otseselt keelatud kinnisvara ostmine sularaha eest ei ole, aga tegelikkuses selliseid tehinguid ette ei tulevat.

“Igasugustesse piirangutesse peaks suhtuma ettevaatlikult ja pigem konservatiivselt,” leiab Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve.Foto: Eesti Pank

Eesti Pank pole asjaga kursiski

Eesti Pank ei ole Euroopa Komisjoni ettepanekuga kursis ja seetõttu ei oska ka selle sisu täpsemalt kommenteerida.

“Igasugustesse piirangutesse peaks suhtuma ettevaatlikult ja pigem konservatiivselt,” ütles Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve. “Need peavad olema põhjalikult läbi mõeldud, selgete ja tugevate argumentidega, et neid üldse kehtestada saaks. Näiteks kui mõelda sellise ettepaneku peale hädaolukorra seaduse võtmes, siis peaks ettepanekule eelnema ka põhjalik analüüs selle kohta, kuidas tagada majanduse tõrgeteta toimimine siis, kui elektroonsete maksekanalite töö on häiritud.”

Roosve märkis, et paljudes euroala riikides kehtivad sularaha kasutamise summalised piirangud, kuid Eestis ei ole olnud siiani põhjust ega vajadust selliseid piiranguid kehtestada. Samas peavad vastavalt kehtivale seadusele (rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus) ka Eestis nii kaupmehed kui ka finantsettevõtted küsima dokumente ja tuvastama isikusamasuse klientidel, kes soovivad sularahas arveldada 10 000 eurot ületavas summas.

“On kaheldav, et selliste tehingute täielik keelamine vähendaks rahapesu riske olulisel määral, eriti arvestades, et sularaha on kogu rahapesus marginaalse tähtsusega,” märkis Roosve samas. “Rahapesu on üks komplitseeritumaid kuriteoliike ja selle tõkestamiseks on raske leida üheseid soovitusi või reegleid.” 

Sularaha on Roosve sõnul ainus maksevahend, mida keskpank pakub kommertspankade kaudu laiale avalikkusele. Selle kasutusele piirangute seadmisel võib eeldada, et suureneb erasekori poolt pakutava digiraha (nt krüptovaluutad) ja makselahenduste kasutamine. Samas ei ole krüptovaluutad enamasti kaetud õigusliku regulatsiooniga, nende väärtus on äärmiselt kõikuv ning krüptovaluutade turu likviidsus võib kiiresti kaduda. Seetõttu võib juhtuda, et krüptovaluuta konverteerimisel tagasi eurosse ei pruugita tagasi saada algselt krüptovaluutasse investeeritud summat. Selles mõttes ei asenda krüptovaluuta ametlikku maksevahendit ega ole samaväärne alternatiiv sularahale. 

Ja milleks seda piirangut siis üldse vaja on?

Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna nõuniku Sören Meiuse sõnul on rahapesu tõkestamise direktiivi põhjenduspunktides öeldud, et suurtes summades sularahamakseid saab hõlpsasti ära kasutada rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. 

„Valvsuse suurendamiseks ja sularahamaksetega kaasneva riski vähendamiseks peaks direktiivi kohaldamisalasse kuuluma kaupadega kauplevad isikud, kes teevad või saavad sularahamakseid mahus 10 000 eurot või rohkem,“ ütles Meius. „Liikmesriikidel peaks olema võimalik kehtestada madalamaid künniseid, üldiseid lisapiiranguid sularaha kasutamisele ja täiendavaid rangemaid sätteid.“

Euroopa Komisjoni 2019. aastal tehtud uuring leidis, et sularahatehingute haavatavus rahapesu või terrorismi rahastamise poolt siseturul on „väga märkimisväärne“, viitas Meius. Liikmesriikide erinev lähenemine suurendab haavatavust veelgi, tekitades kurjategijatele nn forum shopping olukorra ehk meelepärase õiguskeskkonna valimise võimaluse, mis toob Euroopa Liidu siseturu vaates kaasa ebameeldivaid tagajärgi.

Kuna Euroopa Liidu praegu kehtiva rahapesu tõkestamise direktiiviga on jäetud liikmesriikidele võimalus kasutada erinevaid lähenemisviise ja lubatud neil seda künnist alandada, kehtestada sularaha kasutamisele täiendavaid üldisi piiranguid või võtta rangemaid meetmeid, juhtis Euroopa Komisjon eelmisel aastal tähelepanu, et suurte sularahamaksete ülemmäärade kehtestamine võib aidata rahapesu tõkestamist.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.