Suures intervjuus Geeniusele rääkis ta oma järgmistest plaanidest, ühisrahastuse olevikust ja tulevikust ning Fundwise’ist endast – sellest, kuidas firma müüb oma ühisrahastusplatvormi teistele ettevõtetele ning kuidas roherevolutsiooniga kaasa minna tahetakse.

Milline turuosa on praegu Fundwise’il Eestis?

Seda on väga raske öelda, sest tegelikult seda tüüpi ühisrahastust, nagu meie teeme, Eestis keegi teine täpselt samamoodi ei tee. Kui peaks võrdlema Fundwise’i teiste ühisrahastusplatvormidega, siis kõige sarnasemad on ilmselt Estateguru, Crowdestate ja Funderbeam, kes teevad põhiliselt laene SPV-desse. SPV (Special Purpose Vehicle) on vahekeha, kes võtab ise osaluse. 

Aga firmade suhtes on Funderbeam’il ja Fundwise’il täiesti tuntav kattuvus, sest rahastame sarnaseid ettevõtteid. Enamik neist on väikeettevõtted ja mõned üksikud startupid, kuid pigem ikka sellised klassikalised firmad. Näiteks Pühaste pruulikoda, mis pruulib käsitööõlut, või Vestige Verdant, mis valmistab kosmeetikatooteid. 

Kui Funderbeami teatakse idufirmade rahastamise poolest, siis teie rahastate rohkem nišivaldkondi ja klassikalisi ettevõtteid. Miks nii?

Meie võtsime oma fookuse eelkõige klassikalistele väikeettevõtetele. Funderbeam alustades ütles, et tegeleb ainult tehnoloogiafirmade rahastamisega, kuid siis avastati, et neid on siiski liiga vähe ning nad hakkasid rahastama ka teisi ettevõtteid.

Mõningaid ettevõtteid oleme mõlemad rahastanud – näiteks Ampler Bikesi rahastasime nii meie kui Funderbeam. Siidrikoda rahastasime kõigepealt meie, siis Funderbeam.

Kui palju teil neid ettevõtteid on, mida te rahastanud olete?

Praeguseks oleme me rahastanud 21 ettevõtet avaliku kampaania korras, mõningatel oleme aidanud ka privaatselt raha saada ehk avalikku roundi ei olegi neil olnud. Privaatse kampaania all mõtlen seda, et ettevõtet näitame vaid valitud investorite grupile ja rahastus ei ole nähtav kõigile.

Osade firmade puhul on nii, et algul on kinnine ring ja hiljem avalik. Ehk ettevõte annab algul osadele huvilistele rahastamise osas eelisõiguse enne kui kampaania avalikuks läheb. Mõned firmad tahavadki ainult kinnist roundi teha.

Avalikud kampaaniad on põhiliselt Eesti ettevõtetel. Sel aastal tegime esimese avaliku kampaania Läti ettevõttega, kelleks oli elektrikartide tootja Blue Shock Race.

Ja kui paljud Fundwise’i rahastused edukalt lõpevad?

See on täna 72 protsenti ehk kaks kolmandikku kõikidest rahastustest lõppeb edukalt, ülejäänud mitte. Kokku oleme ette võtnud ca 30 rahastust, millest 21 on lõppenud edukalt.

Ebaedukas lõppemine tähendab seda, et ettevõtte rahastuse miinimumeesmärk pole täidetud. Sel juhul läheb raha tagasi investoritele ja investeering jääb ära.

Mis on kõige edukam olnud?

Seesama viimati lõppenud Tartu pruulikoja Pühaste rahastus ongi edukaim. Nii-öelda fännide toel said nad kokku üle kuuesaja investori ning üle poole miljoni eurose investeeringu.

Millised kriteeriumeid peavad firmad täitma, et nad saaksid rahastust Fundwise’i kaudu?

Ettevõte ei tohiks olla liiga algusfaasis, näiteks tal peaks olema juba käive ja ajalugu. Päris algusfaasis olevate ettevõtetega me praegu koostööd ei tee – kui me alustasime, siis mõned meil olid päris algusjärgus.

Eelistame teha koostööd firmadega, kes on juba edasi arenenud ja soovivad teha mingit järgmist arenguhüpet. Aga põhimõtteliselt ei ole meil valdkondade osas kriteeriume.

Mis teeb ühisrahastuse paremaks teistest investeerimisviisidest?

Investori jaoks on ühisrahastuse plussiks see, et rahastuses osalemisega saadakse ettevõtte osanikuks. Ka sellistes ettevõtetes, kus muidu osanikuks ei oleks võimalik saada. See on võimalus saada kasu nende firmade potsentsiaalsest edust.

Kui selline Hooandja-tüüpi platvorm teeb ühisrahastusi toredate projektide korraldamise jaoks ja investorid saavad sellest võib-olla mingi meene, siis meie mõtteks on kasumit teenida dividendide või exiti näol, kus investor müüb oma osa ettevõttest maha.

Investori väärtuse kasvatamise osas on üks parimaid näiteid Ampler Bikes, kelle väärtus on tõusnud üle 20 korra võrreldes sellest hetkest, kui ta meie juurde tuli. Oletame, et investeerisid ettevõttesse 1000 eurot – siis täna võiksid selle osa maha müüa 20 000 euroga.

See on näide ühisrahastuse potsentsiaalist, aga see loomulikult ei garanteeri, et kõik rahastused nii lähevad. Nii aga võib minna.

Millal Ampler Bikes rahastust sai?

2015. aastal ehk nad on täna umbes kolm ja pool aastat rohkem tegutsenud. Nad on kõvasti kasvanud ning raha kaasanud, oma toodangut müüvad peamiselt Saksamaal.

Kui nad meie poole pöördusid, olid nad müünud ainult kuus toodet – nüüd on nad tootnud tuhandeid rattaid. Ühesõnaga – kui õnnestub tabada väga head ettevõtet varases staadiumis, siis võib minna investeeringuga väga hästi.

Kinnisvara ühisrahastusega tegeleva Crowdestate’i Baltic Forest andis sisse saneerimisavalduse. Investorid on mures. Kui teil oleks selline olukord, mis te teeksite?

Ütleme nii, et Fundwise’i ja Crowdestate’i projektid on erinevad. Need, mida Crowdestate ja Estateguru teevad, on lühiajalised laenuprojektid, millel on väga selge intressimäär ja tähtaeg, milleks on laen vaja tagasi maksta.

Kui sellega tekib probleem, siis on analoogne olukord kui pangalaenuga. Crowdestate vahendajana võtab olukorrast osa ja nõuab investorite raha välja.

Meie puhul on olukord erinev. Me küll aitame investorid ja firma kokku viia, kuid me ei “istu” pärast investeeringut enam vahendajana investorite ja firmade vahel. Probleemide puhul arutavad ettevõtted ja osanikud olukorda osanike koosolekul.

Me võime nõustada või kuidagi olukorda aidata, aga sekkumine ei ole juriidiliselt meie pädevuses. Kui olen läbi kampaania ka ise firmasse investeerinud – sel juhul olen ka üks osanikest, kes võib selles protsessis osaleda.

Nii et kui mõni teie platvormilt rahastust saanud ettevõte satuks majanduslikesse raskustesse, siis on see ettevõtte kohustus probleem lahendada?

Probleemi lahendus tuleb leida investoritel ja firmal omavahel. Loomulikult peab firma oma investoreid teavitama, kui on mingi mure.

On olnud juhtumeid, kus investorid on laenanud ettevõttele raha juurde, et see saaks raskusest üle. Eks see investorite ja firma vaheline kommunikatsioon on alati oluline.

Kui firma neile korralikult teada annab, mis toimub – nii head kui halba -, siis investorid pigem mõtlevad kaasa ja püüavad asja lahendada nii, et ettevõte edeneks ja töötaks.

Niisiis teie platvormi see ei mõjutaks?

Otseselt mitte, kaudselt loomulikult. Meie huvi on ikkagi valida rahastamiseks edukaid firmasid. Kui firmaga on mingi probleem, siis see on meile mainekahju, kuid mitte juriidiline kahju, sest me ei ole vahendaja investori ja ettevõtte vahel.

Räägime Fundwise’i edasistest plaanidest. Kas horisondil on uued ettevõtted?

Jah, loomulikult on meil koguaeg pipeline’is palju ettevõtteid, lihtsalt paljud neist ei jõua kunagi projektini ja osadel võtab see kaua aega. Näiteks kui me täna alustame, siis live’i võib selle ettevõtte rahastus minna teinekord alles mitme kuu pärast.

Sõltuvalt firmast me ka konsulteerime ja anname nõu nende kommunikatsiooni ja äriplaani osas, kui nad oma kampaania valmis saavad ja üles panevad. Kuna ettevalmistusperioodid on erinevad on väga raske ennustada täpselt, kui palju neid kahe kuu pärast üleval on.

Ühelt poolt tegeleb Fundwise ühisrahastamisega, aga teiselt poolt tegeleme sellega, et müüme oma platvormi edasi. Me pakume SAAS-teenusena teiste firmade jaoks kohandatud ühisrahastuse platvorme.

Ehk Fundwise’il on kaks ärisuunda – üks on ettevõtete rahastus ja teine on platvormide ehitamine neile, kes meilt seda tellivad.

Kes on platvormi tellinud?

Prototron on üks selline lihtne, kohalik näide, kellele oleme platvormi ehitanud. Meil on Protoroni jaoks eraldi keskkond Fundwise’i koostöös.

Praegu me valmistame mitmele välistiimidele ette platvorme: meil on üks Indias New Delhis asuv tiim, kes teeb India firmadele sellist Fundwise’i/Hooandja-laadset platvormi, kus meie teostame tehnilist poolt. Nemad siis tegelevad brändingu ja projektidega.

Rääkides ühisrahastusest üldisemalt – see on praegu väga kiiresti väga populaarseks saanud…

Jah, on. Aastatel 2008 ja 2009 tekkisid esimesed Kickstarterid, siis oli ühisrahastusturg väga väike. Praegu on see juba arvestatava mõjuga. Pluss on olemas nii palju erinevaid nišiplatvorme, valdkonna- ja regioonipõhiseid platvorme.

Kuhu see ühisrahastuse valdkond edasi pürgib? Mis on järgmine innovatsioon?

Ma arvan, et ühisrahastus muutub nii üldiseks ja üldtuntuks-laiatarbe standardlahenduseks nagu sotsiaalmeedia Facebook Nii, et sel oleks palju viise, kuidas seda ära kasutada saab ning ühisrahastusplatvormide kasutamine muutuks normaalseks.

Kindlasti hakkavad erinevad investeerimisega seotud osapooled rohkem omavahel koostööd tegema. Ehk on näha ka konsolideerumist ehk platvormid ostavad üksteist ära ja kasvavad suuremaks.

Võib-olla tekib Euroopa peale paar suuremat platvormi nagu Indiegogo või Kickstarter USAs, mis on kõige suurem annetuspõhised platvormid. Praegu ei ole veel suurt konsolideerumist toimunud, mõned üksikud tehingud on tehtud.

Investor Madis Müür kirjutas Geeniuses hiljuti kasvurakettidesse investeerimisest. Kuulsin, et teile meeldis see lugu.

Jah, tema lähenemine mulle üldiselt meeldib. Aga mis mulle ei meeldi on see, et ta lõpetas ühel hetkel Fundwise’ist rääkimise, kui ta asus nii-öelda Funderbeami heaks tööle. Tänasel päeval ei too ta enam välja neid investeeringuid, mis ta on teinud läbi Fundwise’i – samas võiks öelda, et ta on oma edukamad investeeringud teinud läbi meie. 

Teine asi milles ma mõnevõrra teisiti suhtun on see, et ta tegi klassikalisi instrumente maha. Mina ei teeks neid maha: ma ei ütleks, et pane kõik oma raha ühisrahastusse, vaid oma investeerimisportfell tuleks ikka hajutada erinevate platvormide ja erinevat tüüpi instrumentide vahel.

Nii et ma ei paneks kõike Crowdestate’i, Funderbeami ja Fundwise’i. Võib-olla paneks 5% ühte, 5% teise ja 5% kolmandasse ning ülejäänud raha aktsiatesse. Ühesõnaga elementaarne investeeringute hajutamine võiks olla ikka hea praktika mida teistele soovitada.

Mis on ühisrahastuse halb pool?

Eks igal investeerimisviisil on omad head ja vead. Kui investori perspektiivist vaadata, siis osalusse investeerimise puhul ei tea täpselt, millal on exiti hetk või kui likviidne su investeering on – võib-olla saad selle kergelt maha müüdud, aga võib-olla vaid poole odavamalt. 

Firma perspektiivist peab too olema valmis endale võtma sada või rohkem osanikku, mis tähendab, et firma peab olema valmis kommunikatsiooniga tegelema. Kui ettevõttel oli enne üks või kaks osanikku, siis oli lihtne, aga kui nüüd on sellel veel hulk uusi osanikke, kellega tuleb suhelda ja vajadusel teada andma, mis toimub – see on keerulisem.

Teine küsimus on läbipaistvuses: kui firmajuhid või asutajad on nõus laialt oma asja ühisrahastususe tarbeks demoma, siis tõenäoliselt on nad läbipaistvamad või valmis olema läbipaistvamad.

Kui tuhat inimest ikkagi vaatavad sinu asjale otsa, siis pead end nende ees selgitama. Kui midagi väga lolli teed, siis sa saad tuhat või sada inimest enda vastu. See kutsub üles rohkem kaasa mõtlema ja avatumalt tegutsema. 

Pigem näen seda kui positiivsemat poolt võrreldes selle olukorraga, kui arendatakse klassikalist finantsi. Näiteks panka või mõnda fondi, mis on nagu must kast: sina paned raha sisse, see raha kaasatakse mingitesse projektidesse ja sa ei tea, millistesse. Võib-olla finantseeritakse relvatööstust, mida sa näiteks ei tahaks finantseerida.

Aga kas te olete Fundwise’i tegevusega rahul?

Üldiselt küll, aga arenemisruumi on veel. Ühe uue suunana proovime keskkonda fookusega projekte – näiteks taastuvenergia omi meie platvormi tuua.