Nelja aastaga on minu II samba portfell kasvanud 6284 euro võrra. Kõlab ju hästi, aga asi pole nii lihtne. Sellest summast 5912 eurot moodustavad minu (ja riigi) poolt tehtud sissemaksed. Panga haldurite poolt osutatud fondijuhtimisteenuse tagajärjel on lisandunud 373 eurot.

Samal ajal olen ma maksnud teenustasudena keskmiselt 300 eurot aastas, kokku 1217 eurot. Vahe on 845 eurot minu kahjuks. Tahaks selle üle rõhutada: jah, ma maksan pangale selle teenuse eest 300 eurot aastas.

Tootlus keskmiselt 0,7075%

Tootluse kohta ma aastapõhist infot oma internetipangast ei leidnud. Küll aga leidsin erapooletut infot pakkuvast Pensionikeskusest (logi siit sisse ja vali “Minu päringud” -> “Tootlus”).

Kuidagi juhtus nii, et eelmisel aastal jäi fond 4,28 protsendiga miinusesse ning nelja aasta keskmine tootlus oli 0,7075 protsenti.

Võib-olla kehv juhus, et valimisse need rasked aastad jäid. Ma ju tegelikult tean, et progressiivset fondi valides aktsepteerisin ka riski, et varade väärtus võib kõikuda.

See ei muuda asjaolu, et aastatel 2016 ja 2017, kui tootlus oli 3,42% ja 3,41%, kasvas panga poolt mulle teenitud raha summa 722 eurolt 1957 euroni (pärast see jälle langes). Aga selle 1200-eurose kasvu eest pidin ma kahe aasta jooksul maksma 635 eurot teenustasusid.

Tundub nagu õnnestunud riskikapitaliinvesteering: 100% tootlust aastas! Aga ei tasu unustada, et see kasv tekitati tegelikult mitte neid teenustasusid, vaid kogu portfellis olevat raha pööritades, mille suurus küünib 30 000 euro ligi.

Kõrged tasud ja madal tootlus

Tootlus võiks ikka kõrge ja tasud peaks olema madalad. Vastupidine on halb kombinatsioon. Teenustasud võetakse ju maha sellest kasvust, mis pank on suutnud minu varadelt tekitada. Mida kõrgemad on teenustasud, seda vähem lisandub raha minu “potti”, seda vähem saab osta uusi osakuid, mis siis ehk hakkaksid tulevikus mulle uut raha teenima.

Aga teenustasud nüüd ju langevad, eks?

See on ühtepidi tõsi. Eelmisel sügisel otsustas valitsus, et II samba fondide valitsemistasusid tuleb piirata ning need seati sõltuvusse fondi edukusest. Selle aasta algusest tõmmati senine maksimummäär 2% alla 1,2 protsendile pensionifondi vara väärtusest.

Ainult et see ei tähenda tingimata, et sina hakkaksid pangale oluliselt vähem maksma. Asi on nimelt selles, et fondi valitsemistasu ei ole fikseeritud summa nagu näiteks pangakaardi kuutasu. See arvutatakse protsendina sinu portfelli koguväärtusest. Seega: mida suuremaks kasvab sinu säästetud raha, seda rohkem sa iga kuu ikkagi pangale maksad.

Hakkame vähem maksma?

Olles pool päeva püüdnud end [halvasti esitletud ja kohati peidetud] pensionistatistikast läbi närida, olen kindel, et isegi kui mu fondi haldustasu veel natuke alanema peaks, maksan ma ikka selle eest mõttetult palju.

Aktiivselt juhitud fond, kus inimesed pangas igapäevaselt tegelevad väärtpaberite analüüsi ja ostu-müügiga, et püüda mulle parimat tootlust tagada, ei saa kunagi olema väga madalate tasudega. Sest selle pidamise kulud on lihtsalt suured.

Alternatiivina on erinevalt meie pensionisüsteemi algusajast nüüd võimalik valida ka passiivsete fondide vahel, kus raha paigutatakse indeksfondi ja pidevalt seda ei torgita.

Sellised on nüüd olemas kõigil pensionisamba pakkujatel. Näiteks minu kodupangas SEB-s on indeksfondi aastane haldustasu 0,28%, võrrelduna minu praeguse fondi 1,12 protsendiga. Paneb mõtlema.

Kuna selgelt arusaadavaid andmeid polnud algallikast võimalik saada ja info on kokku kogutud muuhulgas internetipangas diagrammi pealt neid käsitsi välja kirjutades, võib siin esineda vigu. Samuti võin olla eksinud Excelis. Olen tänulik asjalike näpunäidete eest.

[1] SEB Progressiivse Pensionifondi teenustasud on aastatel 2015-2018 olnud 1,5%; 1,5%; 1,1671%; 1,12%. Teenustasu summa arvutasin portfelli väärtusest aasta viimasel päeval.