Pikk lugu

Kes on massiliste petukõnede taga ja miks Eesti riik on nende vastu võimetu?

Eesti inimesed on petukõnedega juba kaotanaud üle kahe miljoni euro.Foto: Scanpix

Eesti inimesi olematute investeerimispakkumistega ahvatlevad petukõnedega pommitajad kasutavad pikki virtuaalnumbrite ahelaid ja paradiisisaari, et enda isikuid varjata. Kelleni aga niidid viivad ja miks Eesti riik ei suuda petturite vastu midagi ette võtta?

Juba enam kui kuu aega on käimas lausa petukõnede laviin – helistatakse juhuslikele inimestele, kui kõne ära pannakse, helistatakse uuesti teiselt numbrilt. Pakutakse ülihäid ja lihtsaid võimalusi raha teenida.

Kes pakkumise vastu võtavad, mõistagi hõlptulu ei saa ning jäävad ilma ka sisse pandud säästudest. Eesti inimestelt on välja petetud juba üle kahe miljoni euro.

“Paljude riikide kurjategijad on aru saanud, et tegu on väga tulusa viisiga raha teenida ning seetõttu on neid kõnesid massiliselt,” ütles Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre Geeniusele.

Kes aga petukõnede taga on ning miks nad ikka tegutseda saavad? Tambre sõnul on alust arvata, et petuskeemi kasutavad erinevate riikide kurjategijad, kes tegutsevad nii üksi kui ka gruppides – ühtset ja koordineeritud tegevust ei ole alust kahtlustada.

Pettureid tabada on aga väga raske. Helistajad asuvad ilmselt välismaal – Tambre sõnul arvatavasti Ida-Euroopa riikides, kus kõneldakse muuhulgas ka vene keeles. Kasutatakse erinevaid skeeme ning ka väga palju erinevaid veebilehti.

Muidugi saab politsei teha koostööd teiste riikide uurimisasutustega, et petturite isikud välja selgitada. See on aga pikaajaline protsess, nentis Tambre. Välismaal olevaid kurjategijaid on alati raske tabada.

Hakkasime Geeniuses uurima, kuidas petturid end peidavad. Abi saime headelt lugejatelt, kes enda kogemusi kahtlaste kõnedega jaganud on. (Kui ka sul on kogemusi või on sult raha välja petetud, võta julgelt ühendust vihje@geenius.ee!)

Kust kurjategijad Eesti numbrid saavad?

Kui heita pilk peale Geeniuse lugejate abiga koostatud suurele petunumbrite nimekirjale, hakkab esimese asjana silma rida Eesti numbreid, mis algavad numbritega 698.

Nende omanik on kolme suure telekomihiiuga võrreldes ülitilluke Eesti sideoperaator Teleone, mis on registreeritud Kadrioru staadioni lähistel Lasnamäe tänava alguses asuvasse kortermajja.

Teleone tuli selle nime all turule 2013. aastal, enne tegutseti Telecomtechnology Limited Eesti filiaalina ning kasutati Lobise kaubamärki. Avalikkusele on firma peaaegu tundmatu – tulistele vutifännidele võib ehk meenuda, et 2012. aastal oldi Nõmme Kalju jalgpallimeeskonna sponsor, kui tiim Eesti meistritiitli võitis.

Teleone tunnistab ausalt, et tegu on tõesti nende numbritega ning probleemist ollakse teadlikud. Samas lisab firma kohe, et ei tea, kes numbreid kasutab ega ei saa neid ka blokeerida.

Kuidas see võimalik on? Asi on lihtne. Teleone on need lepingu alusel andnud kasutada teisele telekomifirmale, mis asub Eestist väljas. “Kuna numbrid on kasutusel teisel telekommunikatsiooniettevõttel, teostab sideteenust Soome ettevõte,” öeldakse Geeniusele.

Nii puudubki Teleone’i kinnitusel neil info lõppkasutajast. “Kuna kõned ei toimu läbi meie võrgustiku, ei saa me antud numbreid blokeerida, vastasel juhul oleksime juba blokeerinud,” lisas firma esindaja, kes samas kinnitas, et lepingupartnerit on olukorrast teavitatud ning palutud neil asi korda ajada.

Ahel läheb edasi

Salapäraseks Soome ettevõtteks on IXO Systems Oy nimeline internetikõnede firma, mis pakub näiteks kõnekeskuse teenuseid. Peakontor asub Porvoos uhke nime, ent küllaltki räämas välimusega Viikinkitiel kahekorruselises plokkmajas.

Siia on registreeritud Soome IXO Systems.Foto: Google Street View

Soomlaste jutt on enam-vähem samasugune kui Eesti firma oma. Geeniusel õnnestus kätte saada IXO müügimees Andrey, kes kinnitas, et kõnede tegijatega on nad tõesti seotud – teenusepakkuja ja lepingupartnerina.

“Oleme teadlikud meie kliendi petturlikust tegevusest,” ütles IXO esindaja. Küll aga rõhutas ta, et petukõnede tegemine on kliendi vastutus, nemad pakuvad vaid telekomiteenust.

Andrey kinnitusel kahetseb firma olukorda ja annab endast kõik, et kliendi tegevuse mõju oleks väike. Kõik Teleone’i edastatud numbrid pannakse kinni.

Kes on soomlaste klient?

Firma, millele soomlaste IXO teenust pakub, asub Euroopa finantsmaailma südames – Londoni kesklinnas, täpsemalt Fitzrovia rajoonis. Kõrvalmajas asub kohvik, üle tee filipiini restoran, tänavat mööda edasi veel paar söögikohta (üks neist kannab eestlase jaoks humoorikat nime Koba ning serveerib Korea köögi hõrgutisi).

Selles uhkes majas asub TSL-i peakontor.Foto: Google Street View

Nimeks on ettevõtmisel Telekom Service Limited ehk TSL. “Ostame telefoniliiklust hulgi mobiilivõrgu operaatoritelt. Müüme seda sulle odavalt kui sa otse osta saaksid. Sina säästad oma raha…” kirjeldab firma kodulehel enda pakutavat teenust.

Briti äriregistri järgi on Telekom Service Limitedi ainus juht 1984. aastal sündinud Ukraina kodanik Oleksandr Ruzhanskyi. Varem on firmaga seotud olnud ka kaks Seišellide kodanikku, ent nemad on praeguseks aktiivsest juhtimisest taandunud.

Ruzhanskiy LinkedINi kontol oli otsingumootori tulemuste järgi otsustades veel mõni aeg tagasi, kirjas, et ta on TSL-i kaasasutaja, praegu ilutseb elulookirjelduse kohal vaid hüüumärk.

Küll aga saab profiililt teada, et ta on juura-alase kõrghariduse saanud Harkivi linnas asuvas nimekas Jaroslav Mudrõi õigusintituudis ning töötab 2006. aastast saadik Vene ühe suurima panga Alfa-Banki Ukraina üksuses valdkonnajuhina.

TSL ei ole selles ahelas sugugi viimane lüli – nemad müüvad omakorda numbrite kasutusõiguse edasi kellelegi neljandale. Enne artikli valmimist Geeniuse päringutele vastama ei soostunud.

Pärast avaldamist võttis TSL-i meeskond Geeniusega siiski ühendust ning kinnitas, et ettevõte ei ole numbrite lõppkasutaja ega ei tee ise ühtegi kõnet.

Küll aga tunnistas firma, et IXO-lt soetatud numbreid pakuti ühele eraisikule ning ta kasutas neid IP-aadressi 37.0.127.113 kaudu. “Kohe, kui esimesed kaebused saabusid, blokeerisime need ühes IP-aadressiga,” kinnitati TSL-ist. Firma rõhutas seejuures, et neil pole vähimatki aimu, kuidas neilt soetatud numbreid kasutatakse.

Jäljed viivad Vene pankurini – või tema nimekaimuni

See aadress on pahavara ja väärkasutust uurivate veebisaitide seas kurikuulus. Numbrijada on sattunud mitmesse musta nimekirja ning sellel on pikk ajalugu agressiivsetest turunduskampaaniatest rämpsposti saatmise ja pahavara levitamiseni.

IP-aadressi pakkujaks on Vene internetiteenuste firma Pallada Web Service ning selle kasutajaks on märgitud Moskval Olümpia prospektil tegutsev Bogdan Berkovich.

Me ei saa kindlad olla, kas see on registreerija tegelik nimi ja kas tema on petukõnede taga. Küll aga saame öelda, et Bogdan Berkovitš on Venemaa pangandusmaailmas küllaltki tuntud – selle nimega inimene on kuulunud näiteks suure Sovkombanki tippjuhtkonda.

Tõsi, alguses hea maine muutus kiiresti kurikuulsaks – Berkovitš oli üks põhilisi tegijaid Omskis tegutseva Miraf-Banki taga, mille äri oli nii riskantne, et Vene keskpank astus sammu, mida tuleb harva ette – võttis 2016. aastal sisuliselt päeva pealt ära panga tegevuslitsentsi.

Miraf-Bank paigutas varasid madala kvaliteediga varadesse ning ei suutnud rakendada meetmeid, mis oleksid võetud riskide haldamiseks pädevad, tõdes Vene keskpank. Jälgede peitmiseks edastati ametivõimudele kahtlaseid andmeid. Lisaks rikuti rahapesu ja terrorismi rahastamise reegleid. Ühesõnaga, täispakett.

Eesti petukõnede taga ei pruugi olla seesama Bogdan Berkovitš. Inimene, kes Pallada kaudu endale kahtlase IP-aadressi hankis, ei pruugi isegi tegelikult sama nime kanda – valetamist tuleb ikka ette. Kaugemale aga jäljed ei ulatu.

Teine näide: võltsmaakler Mike

Ühe teise petturi jälile aitas meid lugeja Andres*, kellele helistati Suurbritannia suunakoodiga numbrilt. Helistaja ütles enda nimeks Mike Nolan ning soovitas Andresel investeerida.

Petta saanud Andres räägib, et Mike tagastas talle esialgsed väikesed investeeritud summad. “Hiljem summad suurenesid, kuid ka need tagastati. Seejärel tegi ta ise minu kontol tehinguid, mis aga on seni tagastamata,” kirjeldab ta skeemi.

Urmet Tambre Põhja prefektuurist selgitas, et petturid tegutsevad tavaliselt nii, et pärast seda, kui telefonikõnega on inimeses huvi äratatud, palutakse arvutisse laadida programm – AnyDesk või TeamViewer -, mis teeb arvuti kaugelt ligipääsetavaks.

“Kelm selgitab, et ta teeb vajalikud tehingud kiiremini, kui inimene ise. Inimese arvuti võetakse üle ning tal palutakse internetipangas vaid PIN-koodid sisestada. Seega jõuab raha kelmideni enamasti pangaülekannete näol,” kirjeldas Tambre.

Mike peitub paradiisisaarele

Enda kontaktiks ütles Mike “maaklerfirmale” TopTradePro kuuluva meiliaadressi. Oma kodulehel väidetakse end olevat rohkemat kui lihtsalt kauplemissüsteem – enda kinnitusel on TopTradePro ettevõte, mis “hoolib sinust ja su välisvaluutatehingutest” ning “aitab sul teha kasumlikke tehinguid, mis kasutavad ühtlasi uusimat tehnoloogiat”.

Tegelikkuses leiab internetist hulganisti artikleid, mis kinnitavad sama kogemust kui Andresel – tegu on petturitega, kes esialgu võivad küll jätta mulje kui legitiimne teenusepakkuja, ent peagi on raha kätte saada võimatu.

Ühtegi litsentsi ega luba investeerimisteenuste pakkumiseks TopTradeProl ei ole. Teenust pakub Ideas in Motion LTD nimeline firma, mis on registreeritud keset Vaikset ookeanit asuvatel Marshalli saartel.

Need paradiisisaared on finantspetturite seas küllaltki levinud – Marshalli saartel on oma äri püsti panna väga lihtne (vaja pole isegi kohapeal tegutseda) ning varifirmade austajate seas on see väga populaarne sihtkoht.

TopTradePro on registeeritud aadressile, kus tegutseb Marshalli saartele äriregistri sarnaseid teenuseid pakkuv firma The Trust Company – hoone nimi ongi Trust Company Complex. Sama aadressi kasutab suur hulk teisi petukahtlusega firmasid ning offshore-ettevõtteid. Aadress jookseb väga tihti läbi ka Panama dokumendilekkest.

Kes on Ideas in Motion LTD taga, pole muidugi võimalik teada saada – eks see ole ka eesmärk.

Mida riik ette võtab?

Politsei küll uurib asja, ent nagu Tambre tõdeb, siis kurjategijatele on jälile saada väga raske, kuna nad peidavad end välisriikides. Rahvusvaheline koostöö võtab pikalt aega. Töö ja uurimine siiski käib täie hooga.

Küsisime ka Eesti sideteenuse järele valvavalt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt, kas nad plaanivad midagi ette võtta vähemalt Eesti operaatorite ja numbritega, kust kahtlased kõned tulevad.

“Telefoninumbrite kasutamist sideettevõtte poolt saab piirata üksnes juhul kui see on põhjendatud pettuse või väärkasutuse tõttu. Pettust saab aga tõestada PPA,” kõlas ameti kommunikatsioonieksperdi Anne-Mai Helemäe lakooniline vastus.

Sideoperaatorid suhtuvad probleemi erinevalt. Näiteks Tele2 on lubanud, et nemad blokeerivad petukahtlusega välismaised telefoninumbrid ning Eesti lauatelefoninumbrite omanikele annavad probleemist teada.

Telia ja Elisa veel numbreid blokeerima ei hakka. “Selliste investeerimiskõnede blokeerimise otsust ei saa langetada sideteenuse pakkuja, vaid selleks on vaja menetlusorgani korraldust,” vastas Geeniuse päringule Telia pressiesindaja Raigo Neudorf.

Elisa infoturbejuht Mai Kraft selgitas, et numbrite blokeerimine toimub Elisas sõltuvalt olukorrast. Numbrid blokeeritakse siis, kui inimee võtab Elisaga ühendust ja kirjeldab kõne olemust ning probleemi. “Või kui tarbijakaitseamet nõuab, et sideettevõtja piiraks kliendi juurdepääsu sideteenusele või kõne valimise võimalust numbrile, kui see on põhjendatud pettuse või väärkasutuse tõttu,” lisas ta.

“Proovime alati ka klientidele teadvustada, et kuigi sarnased investeerimiskõned on tüütud, siis tuleb ennekõike ise kriitiliselt mõelda ja mitte usaldada oma andmeid, süsteeme ning ennekõike raha, tundmatute inimeste kätte,” rääkis Kraft.

Kuidas petturid tegutsevad?

Inimesed, kes sihikule võetakse, saavad kõne, mis enamasti peetakse vene keeles. Kui inimene vene keelt ei räägi, vaid vastab näiteks eesti keeles, üritatakse teda survestada vene keelele üle minema. Kui eesti keelega jätkata, võib mõni pettur ka tülitamise lõpetada, ent teised siiski jätkata.

Kui kõne ära panna, tuleb pea kohe kõne uuelt numbrilt, kui see samuti ära panna, siis omakorda uuelt, nii tihtilugu mitukümmend minutit järjest. Ühel hetkel annavad “maaklerid” siiski järele ning lõpetavad helistamise.

Geeniuse lugeja Rain* sattus sihikule septembri keskel umbes 20 minuti jooksul. “Asi käis standardselt,” kirjeldas ta. “Venekeelne naisterahvas hakkas rääkima mingist rahast – kuuldavus oli väga halb -, ütlesin, et ei soovi rohkem vestelda ja lõpetasin kõne,” ütles ta.

Koheselt tuli aga uus kõne. “Ütlesin, et ma ei soovi rääkida ja lõpetasin kõne. Momentaalselt tuli järjekordne kõne. Võtsin vastu ja saatsin nad roppude venekeelsete sõnadega pimedasse kohta ja asusin numbrit blokeerima. Nüüd hakkas võidujooks,” rääkis Rain.

Ilmselt valis arvuti kiirelt taas tema numbri, kusjuures iga järgmine kõne tuli uuelt suunakoodilt uute numbritega. “Lõpuks nad ikka vist loobusid, sest olin jõudnud juba enamiku neist blokeerida. Siiani pole rohkem helistamisi olnud.”

Sarnane oli ka Oksana* kogemus. Ta kuulas kõrvaklappidest muusikat ning ootas õe kõnet ning seega vastas numbrile. “Kuulsin tundmatut häält, vaatasin numbrit – algas +39 -, kohe viskasin toru ära,” rääkis Oksana.

Sekundi pärast helistas Eesti number, Oksana võttis taas vastu ja kuulis sama inimese häält ja viskas taas toru hargile. “Ja siis hakkasid mulle helistama erinevatest numbritest ja riikidest,” ütles ta. Mõne aja pärast laviin siiski vaibus.

Petukõnede laviin on Geeniuse lugejate kogemuse järgi tabanud ka lapsi ning üksikuid pensionäre.

Petturid võivad teada su nime, aga nad ei tunne sind

Ettevõtja August* sai kõne Leedu numbrilt, ent kui kuulis, et pakutakse investeerimisvõimalust, katkestas ta kõne. See polnud tema jaoks aga sugugi esimene seesugune kogemus.

“Taolisi kõnesid olen varemgi saanud sedasi paar korda aastas. On olnud kõnesid näiteks Singapuri ja Suurbritannia suunakoodidega. Kaugemasse mineviku jäänud numbreid enam ei suuda tuvastada,” rääkis August.

Helistajad ei vali tema kogemuse järgi seejuures suvaliselt numbreid, vaid teadsid ka Augusti nime. “Kui ma esimese taolise kõne sain siis oli minu nimi ja number firma kodulehel leitav. Tänasel päeval see info enam selliselt kättesaadav ei ole, kuid paistab, et mu andmed on neil mingis listis, sest tuntava järjekindlusega proovitakse aeg ajalt ikka pommitada,” ütles ta.

Samasugune on ka Peetri* kogemus, kelle töötelefoninumber koos nimega on internetis avalik – helistaja enamasti teab ka tema nime. Ka Peetrile pole petukõned võõrad, neid on aastate jooksul tulnud hulganisti, ainuüksi selle aasta aprillist saadik viielt eri numbrilt. Ka Peetri poole on pöördutud aktsendiga inglise keeles.

Mõni helistaja ka blufib – näiteks Helle* on saanud kõnesid inimestelt, kes väidavad, et nad “teavad temast kõike”, tegelikult ei tea aga midagi.

Petturid võivad tuua lausa absurdseid põhjendusi – Indrekule* helistas Itaalia suunakoodiga number, kust räägiti vene keelt. Indrek vastas viisakalt, et ta seda keelt ei räägi, nii et 15 minutit hiljem helistati Eesti numbrilt. Teisel pool olija rääkis küll inglise keelt, ent mitte kõige paremini.

“Minu küsimuse peale, et kustkohast te minu telefoninumbri saite, oli vastus, et Eesti valitsuse käest. Et pidi olema mingi vabariiklik programm. Kui aga küsisin, et palun saatke mulle selle ametniku nimi, kes teile minu numbri andis, oli selline vabandus, et ainult tema mänedžer teab seda nime,” meenutas Indrek.

Mida teha, kui petukõned sind tabavad?

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre pani südamele, et inimene peaks tähelepanelikuks muutuma juba siis, kui võõras helistaja lubab kiiret tulu lühikese aja jooksul.

“Inimesele, kes ei ole investeerimist süvitsi uurinud, on kelmil ehk lihtsam luua ettekujutust, et see on midagi väga moodsat ja tulusat ning veenda, et ei peagi kõigest aru saama. Tasub siiski meeles pidada, et niisama keegi raha ei kingi,” rääkis Tambre.

Kui oled taolise pettuse ohvriks sattunud, soovitab Tambre sul pöörduda politseisse. “Kindlasti ei tohi uskuda ka helistajaid, kes tutvustavad end maaklerina ja pakuvad võimalust juba kaotatud raha tagasi saada. See on järjekordne kelmus, millega inimestelt on jällegi kümneid tuhandeid välja petetud,” hoiatas ta.

Tambre soovitab silmas pidada järgmist:

  • Kui sulle saabub investeerimispakkumine, mis lubab kiiresti suurt tulu, siis suhtu sellesse ettevaatlikult. Reeglina on selline kõne muukeelne ning “investeerimisspetsialistid” ei räägi eesti keelt.
  • Ära lae tundmatu “maakleri” palvel oma arvutisse programme, mis lubavad tal võtta üle pilti sinu arvutist – TeamViewer või AnyDesk.
  • Ära edasta “maaklerile” andmeid oma ID-kaardist, PIN-koodidest, infot muudest isikut tõendavatest dokumentidest, fotosid krediitkaardist jms.
  • Igasugune investeerimine ja laenu võtmine tähendab lepingu sõlmimist. Loe kindlasti läbi lepingu tingimused ja pööra tähelepanu võimalikele lisatasudele.
  • Ära tee ülekannet enne, kui oled kontrollinud konkreetse ettevõtte tausta.
  • Kui saad sellise kõne, lõpeta kõne kohe, blokeeri number ja anna sellisest kõnest teada PPA infoliinile 6123000.
  • Kui oled saanud kahju, pöördu politseisse.
  • Hoiata palun sellest skeemist oma tuttavaid, sõpru ja pereliikmeid.

* – nimi muudetud

Täiendatud TSL-i kommentaariga 30. oktoobril kell 11:37.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.