Suur lugu

Kodanikupalk Eestis: hullumeelne idee või majanduse kiire päästja?

Kriistagatist saavad ettevõtted nüüd veidi suuremas mahusShutterstock

Kodanikupalga toetajate sõnul võiks riigi jagatav kopterraha seisma jäänud majandusele elu sisse puhuda. Jõudsamalt kui kunagi varem on levimas idee, et igale inimesele võiks lihtsalt igakuiselt kätte anda näiteks 500 eurot. Ökonomistid ei pea aga seda eriti mõistlikuks ideeks.

2017-2018. aastatel maksti Soomes juhuslikult valitud 2000 töötule inimesele kodanikupalka 560 eurot kuus. Tegemist oli eksperimendiga, mille abil sooviti teada saada, kas see kiirendab või aeglustab inimeste tööotsinguid. Raha jagati ka neile, kes said mingisugust muud lisatulu.

Kodanikupalga mõiste on iseenesest lihtne. See tähendab, et riik maksab sulle palka ja seda tingimusteta. Olgu sa miljonärist ärimees või abirahadest elav töötu. Kõik saavad igal kuul riigi käest täpselt sama palju raha.

Sel nädalal avaldati Soome uuringu lõplikud tulemused. Selgus, et iga kuu “maast leitud” 560 eurot tõi inimestele õnne- ja majanduslikku kindlustunnet, aga tööotsinguid see ei kiirendanud. Samas ei teinud see inimesi laisemaks, tööd leidsid kodanikupalga saajad sama kiiresti kui kontrollgrupp, kes seda raha ei saanud.

Praegusel kriisiajal on kodanikupalga ehk UBI (universal basic income) idee maailmas taas lauale jõudnud. Inimeste rahakott õheneb ja majanduslik ebakindlus suureneb. Kas kõigile kodanikele riigi poolt makstud palk võiks meid päästa?

Eesti eelarvest veerand

Viimati näitas oma toetust kodanikupalga osas välja näiteks riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Andrei Korobeinik, kes ütles Delfi erisaates, et tema nägemusel võiks riik anda kõigile 500-600 eurot kuus kätte.

Korobeiniku sõnul nõuaks see Eesti eelarvest veerandi, kuid samas säästaks riik selle arvelt, et enam ei peaks maksma teisi toetuseid. Seega ei peaks paberit määrima sellega, et kes saab raha ja kes mitte, nagu seda tehakse praegu erinevate pensionite ja toetusteta. Kõik saavad, tingimusteta.

Korobeinik oli üks 13 inimesest, kes allkirjastas ka pöördumise, kus kutsutakse riigikogu, valitsust ja presidenti leidma kriisi tõttu võimalusi kodanikupalga kehtestamiseks. Toetust avaldasid ka mitmed erakond Rohelised liikmed.

Ent pooldajaid leiab idee ka väljaspool nimetatud pöördumist. Investor ja “Rikkaks Saamise Õpiku” autor Jaak Roosaare sõnul oleks riik kodanikupalga maksmist võinud alustada aprillis või mais. “Sellega oleme veidi hiljaks jäänud,” möönis ta. “Kuigi kui riik selle kohe välja hõikaks, annaks see inimestele kindlustunnet juurde.

Roosaare sõnul võiks alustada kodanikupalgast suuruses 500 eurot. “Kolme lapsega pere saab lapsetoetust 500 eurot. Minu meelest olekski miinimumpalgast veidi madalam summa paras,” sõnas ta.

Kodanikupalga vastu on kaks põhilist argumenti. Esiteks, et see oleks riigile liialt kallis ettevõtmine. Teiseks, inimesed muutuksid laisaks ja ei tahaks enam tööle minna, elatudes ainult kodanikupalgast.

Roosaare sõnul võivad aga need, kes tahavad rohkem kui 500 eurot teenida, tööd edasi teha. “Eesti riigil on vaja ideid, kuhu laenatavad miljardid panna ja see oleks hea koht alustuseks,” märkis ta. “Suuresti tuleb see raha ka läbi tarbimise tagasi.”

Investor Taavi Pertman leiab, et kodanikupalk võiks kriisi ajal olla parem meede majanduse elavdamiseks kui ettevõtete toetamine. Kuid sellel on ka oma miinuspool.

“Mulle tundub n-ö talupojaloogikaga tõesti, et mingil kujul kopteriraha inimestele võiks anda parema tulemuse kui ettevõtete rahastamine,” arutles ta. “Head ettevõtted on alati osanud oma klientidele väärtust pakkuda ja seeläbi inimeste käest raha endale saanud. Inimesed seevastu on raha tarbimisse suunamisega siiani väga edukalt hakkama saanud.”

“Las siis rahvas hääletab selle rahaga, millised teenused on nende hinnangul head ja vajalikud. See oleks ilmselt ka lihtsam rakendada, sest kõigile jagades piisab ühe otsuse tegemisest, mitte ei pea sadu ettevõtteid analüüsima, taotlusi läbi töötama ja läbirääkimisi pidama,” ütles Pertman.

Üks suur probleem

Samas tõi Pertman välja, et antud kriisi puhul teeb olukorra keerulisemaks see, et meil on sektoreid ja ettevõtteid, mis ei saa tegutseda tänu otsesele eriolukorrast tulenevale keelule. Seega poleks ka kodanikupalk sellises olukorras abiks, sest raha ei jõuaks läbi tarbimise nende ettevõteteni.

“Kuna nende ettevõtete poolt ei saa inimesed rahaga hääletada ja nende tegevus on otseselt riigipoolse keelu tõttu piiratud või täielikult seisatud, siis tundub õiglane, et see kahju saab kuidagi hüvitatud. Minimaalselt võiks kaaluda selliste ettevõtete kulude nullimist selleks perioodiks, et tulubaasi puudumine neid pankrotti ei viiks.”

Pertmani sõnul suudavad kindlasti eksperdid välja mõelda konkreetseid samme, mis reaalsed abivajajad üles leiab, aga nende rakendamine võib võtta liiga kaua aega.

“Võimalik, et isegi mitte tehnilise poole pealt, aga läbirääkimine ja poliitiliste otsuste langetamine võib asja liiga pikalt venitada. Praegu oleks vaja pigem kiireid samme, enne kui inimesed ja ettevõtted oma viimaste rahade lõppemiseni jõuavad,” ütles ta.

“Küll võiks kõik need head ideed ära kaardistada ning vajadusel ja võimalusel hakata rakendama või vähemalt järgmiseks kriisiks lahendused valmis panna,” ütles Pertman.

Majanduseksperdid ei toeta

SEB privaatpanganduse strateegi Peeter Koppeli sõnul praegu majanduses tavapäratu olukord, kus tulusid paljudel ei ole, küll on aga kulud. “Sellises olukorras on riik tõesti viimane usalduse aste, kellele langeb keeruline ülesanne lüngad täita viisil, et majandus saaks olukorra paranedes kiirelt startida ning et meeleheitlikkusse kitsikusse sattunud inimesi oleks võimalikult vähe,” sõnas ta.

Koppel ütles, et hetkel kasutatakse selleks mehhanismiks Töötukassat ning see tundub ka toimivat. “Ma ei oska välja mõelda häid põhjuseid, miks peaks toimiva mehhanismi mingi lihtsalt toredana kõlava asjaga asendama? Seda enam, et sellele toredana kõlavale asjale on võimalik leida lehekülgede viisi vastuargumente,” sõnas ta kodanikupalga kohta.

Eriti rumalana kõlab Koppeli sõnul idee, et riik võiks kodanikupalga saamiseks laenu võtta. “Kui seda ideed ja jutumärkides sedasi sõnastada, siis kasutades ühte väljendit imeheast raamatust “Bullerby Lapsed”, on see üks nendest ideedest, mis on nii loll, et kahju kohe,” märkis ta.

“Kui aga tõsisemalt rääkida, siis selge on see, et käimasoleva kriisi käigus kasvab meie riigi võlakoormus märkimisväärselt ning ühel või teisel moel jõuab sedasi kaasatav ressurss ka hättasattunute taskusse,” leidis Koppel.

Riik on seekord suutnud reageerida Koppeli sõnul üllatavalt kiiresti. “Esialgsed meetmed on minu meelest olnud enam-vähem adekvaatsed. Paraku ilmselt nii mõndagi meedet tuleb pikendada ja sellest ka minu eelnev väide riigi laenukoormuse selgest tõusust,” sõnas ta.

“Küll aga ootaksin ettevõtluse toetusmeetmete puhul mõnevõrra jõulisemat ja läbimõeldumat lähenemist. Näiteks Kredexi garantiimeetmed kipuvad hetkel olema üpriski mõõdukad,” lõpetas Koppel.

Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik toob välja ka konkreetsed kalkulatsioonid.

“Kui me jagame 2019. aasta sotsiaaltoetused kõikide inimeste vahel laiali, saame igale inimesele kuus umbes 200 eurot. Kodanikupalk tasemel, mis võimaldaks ära elada, tähendaks sotsiaalkulutuste kahekordistamist, mille finantseerimiseks peaksid aga riigi maksutulud tõusma 30-40%. Ja siin ei ole arvestatud võimalike struktuursete muutustega majanduses ja riigi tuludes,” kirjeldas Elmik.

“Meie arvutuste järgi tähendaks praeguste sotsiaalkulude ümberjagamine kodanikupalga vormis igale inimesele riiklikku toetust summas, mis on oluliselt väiksem elatusmiinimumist või keskmisest pensionist,” ütles ta.

Samuti ei leia Elmik, et riigi halduskulude pealt säästmine eriti aitaks, kuna need on vaid 1-2% sotsiaalkaitse kogukuludest.

“Kuna riigi ressursid on piiratud, siis üldise raha laiali jagamise asemel parandavad inimeste toimetulekut oluliselt rohkem võimalikult hästi sihitud toetused ja muu abi,” sõnas Elmik.

Reaalne võimalus õhkõrn

Kas Eestil oleks kodanikupalga osas kelleltki üldse õppust võtta? Lühike vastus, et ei ole. Väljaspool Soomet pole seda õieti katsetatudki.

Ühe näite siiski leiab. Näiteks maksab USA-s Alaska osariik oma elanikele nafta dividendi. Põhimõtteliselt saab iga resident kuus osariigilt naftamüügi tulude pealt raha. Summa küll varieerub, kuid näiteks 2018. aastal said elanikud aasta peale 1600 dollarit.

Ülejäänud maailmas pole idee teostuseni jõudnud. Šveitsis hääletati näiteks kodanikupalk rahvareferendumil ülekaalukalt maha. Ka Soome ei plaani kodanikupalga teostusega edasi minna.

Aga Eestis? Kas kodanikupalk on mingil määral ka näiteks valitsusest läbi käinud või seal arutluse all olnud teema?

“Praeguse kriisi leevendamise meetmete paketiga Eestis kodanikupalka kehtestada kavas ei ole,” vastas rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.