Ma kasutan nutikella ehk fitness trackerit. Kas ka need andmed läheksid uude süsteemi üles?
See oleks väga hea, kui läheksid. Aga küsimus on, kuidas motiveerida iga indiviidi oma nutikellalt iga nädal andmeid kuhugi andmebaasi laadima? Kui lubada, et loosime auhinnaks välja tossud, siis võib juhtuda, et laaditakse üles ükskõik mida, peaasi, et tossud saaks. Ühe lahendusena on mõeldud selle peale, et süsteem annaks selle aktiivsele kasutajale vastu tervisenõu. Stiilis – eelmisel nädalal sul oli nohu, kui sel nädalal trenni teed, ära lase pulsil tõusta üle 130 vms.
Nutikellade kasutamine on viimase kolme aasta jooksul kolmekordistunud. Nende kaudu saaks väga palju informatsiooni.
Kes meie andmetest võiks huvitatud olla?
Teadusasutused, ravimitootjad, diagnostika ja andmetöötlusega tegelevad firmad, erinevad start-upid. Oluline on, et andmete kasutajatel oleks lisaks majanduslikule huvile ka avalik huvi, mis aitaks näiteks kaasa tervishoiule.
Kindlasti võiksid huvitatud olla ka kindlustusfirmad, aga siin on suur eetiline küsimus. Kas rahvalt kogutud terviseandmeid sobib müüa kindlustusfirmadele, et nad riske hinnates sama rahvaga kallimaid kindlustuslepinguid sõlmiksid?
Kas minu andmed on ikka anonüümsed?
Info, mida andmete analüüsis kasutatakse ja millele ligipääs võimaldatakse, on anonüümne. Ehk siis näiteks ravimifirma ei saa kunagi teada, kes on see inimene, kelle andmete abil ta ravimiinnovatsiooniga tegeleb.
Samas kui arstil on sinu ravi jaoks vaja teada su terviseandmeid, siis tal on sellele ligipääs, aga õigus seda kasutada vaid sinu ravimiseks.
Ühtlasi oleks loodava asutus keskseks valvekoeraks, et andmetega ei rikutaks privaatsust ega kasutataks neid kurjasti.
Miks keegi Ameerikast näiteks peaks meie Eesti andmetest huvitatud olema?
Selgub, et eestlase genotüüp on väga paljus sarnane lähinaabritega, kuid ka Euroopast pärit ameeriklastega. Nii saame tulevikus teha järeldusi stiilis: see ravim, mis aitas siin 40aastast eesnäärme vähki põdenud meest, kes varasemalt oli 13 aastat suitsetanud, oli istuva eluviisiga ja regulaarselt tarvitanud teatud epilepsiaravimeid, seesama ravim võiks aidata ka Bostonis elavat valge nahanärviga samasuguse elustiiliga 40aastast meest.
Mis summadest käib jutt?
Kümnetest ja sadadest miljonitest. Maailmas on tehtud tehinguid ka miljarditega. Kõik sõltub andmete kvaliteedist ja mahust.
Mis selle rahaga tehakse?
Kui Eesti riigil õnnestub teha rahva terviseandmete jagamisega soodne tehing, siis täna ei oska keegi vastata, mis selle rahaga tehtaks. Nii kaugele ei ole jõudnud veel keegi mõelda.
Taust:
Eesti e-riigi uus suur projekt: hakkame meie rahva terviseandmetega suurt raha tegema