mad leiavad, et pangakaardi võiks lapsele muretseda siis, kui laps 1. klassi läheb. See aitab kiiresti raha väärtusest aru saada.

Miks pangakaart just 1. klassi minnes?

“Mina arvan, et võiks anda pangakaardi kohe lapse esimesse klassi minnes. Sel ajal saavad suurem osa lapsi ka oma esimese nutitelefoni. Milleks venitada kauem?” leiab Kiilis elav Mai-Liis ja ütleb, et sularahaga mässamine on tülikas. “Lapsed tahavad ju enamasti raha 1-2 eurot, siis otsi neid münte…”

Tema leiab, et kaardiga on mugav. “Ma pea iga päev kannan neile raha. Ja selle tihedusega seoses ongi esile kerkinud uus küsimus – Swedbank võtab igalt ülekandelt 16 senti. Kaalun tõsiselt panga vahetust,” ütleb Mai-Liis.

Ka kolme lapse isa Robert leiab, et pangakaart muutus mõttekaks siis, kui vanem tütar ja poeg koolis hakkasid käima: “Siis on iseseisvat käimist ja tegutsemist rohkem ja taskuraha andsime ka ülekandega, mitte sulas.”

Milliseid teadmisi pangakaart lapsele õpetab?

Kolme lapse ema, tallinlane Anu leiab, et pangakaardi omamine parandab oluliselt laste arusaamist rahast, sellest, kust see tuleb ja kuhu läheb. “Enne seda tundus neile, et raha lihtsalt tuleb “seina sisse”. Siis nad saavad aru, et pangakaart on lihtsalt maksevahend, mitte imerohi,” ütleb ta. Tema 14 ja 11-aastastel tütardel on pangakaardid olnud paar aastat ja need sai tehtud, et oleks turvalisem.

Ka Tallinnas südalinnas elav kahe lapse ema Liina leiab, et iseseisev rahaga majandamine õpetab lastele edaspidiseks vajalikke oskusi, näiteks seda, kuidas oma asjadel silm peal hoida. “Arvutama ja arvestama peab õppima – mu lapsed on küll ja küll kassas asju tagasi viinud, kuna arvutasid valesti. Lisaks õpivad nad tundma, mis on raha väärtus, loodetavasti ka raha kõrvale panema.”

Liina 10-aastane laps käib neljandas ja 7-aastane esimeses klassis, kaardid on praeguseks mõlemal. “m sai pangakaardi kolmandas klassis. Esimesed kaks aastat ei saanud ta üldse taskuraha, sest ta oli koolis ka pikapäeva rühmas ja kodu oli kooli lähedal – süüa sai ja muu ma ostsin talle. Ta vahel küll kurtis, et sõpradel kõikidel on raha, et kommi osta ja et tal kunagi pole, aga ma ignoreerisin seda edukalt,” ütleb Liina.

Kui palju raha kaardile kanda?

“Esimesel aastal oli taskurahaks 10 eurot nädalas, nüüd neljandas klassis 15 eurot nädalas. Ise majandab, kui raiskab esmaspäeval 14 eurot ära, siis peab neli päeva ühe euroga läbi ajama, ma juurde ei kanna, kui pole just hädaolukord,” selgitab Liina.

“Noorem laps sai pangakaardi esimeses klassis, aga mitte kohe septembris. Kui LHV-l tuli noortekaart välja, siis tegin talle ka. Saab nädalas 5 eurot ja sama põhimõte.”

Üldiselt leiab Liina, et lastele antav taskuraha on piisav: “Vahepeal vanem laps isegi proovis taskurahast säästa, võttis viis eurot välja ja pani kassasse ning majandas nädalas kümnega. Kui nad kinno tahavad minna, ostan ise äpist piletid ja saadan neile sõnumiga piletid. Uber on ka telefonis minu kontoga seotud – saab ise tellida, aga rahaga majandama ei pea,” ütleb Liina.

Miks välismaa eestlased lastele pangakaarti ei tee?

Brüsselis töötav Nele ütleb, et nende peres oli tavaks anda kümne- ja kaheksaastastele lastele viis eurot nädalas sulas. See kulus ära, kui oli vaja trennidesse ja ringidesse bussiga sõita.

“Tütar eelmisel suvel arvas, et ta tahaks sünnipäevaks pangakaarti. Uurisin asja ja tegin Eestis talle,” ütleb ta. Belgias lapsele nii lihtsalt kaarti ei saa, näiteks ING-s on vanuse alampiir 10 aastat, Axa pangas 12 aastat. “See on minu kontoga seotud, kannan sinna iga kuu teatud summa. Ka poeg leidis, et kaart oleks hea sünnipäevakink ja sai samuti selle,” räägib Nele.

Ta ütleb ka, et keelas kaartidel internetiostud. “Muidu nad oleks kogu arve Fortnite’ile (maailma kuumim videomäng, toim.) suunanud. Otse!”

13-aastane Karen elab Brüsselis ja saab vanemate käest sularaha. “Mis ettenägematuid kulutusi peaks olema 13-aastasel? Nii ta õpib ka ise vastutustunnet ja planeerimist. Kui raha aina juurde saadetakse, siis ei õpi ju, et raha ei ole piiramatu hulk,” ütleb ema Vivian. “Summa osas meil ei ole kindlat reeglit, aga liiga palju ei anna,” lisab ta.

Millised on hädaolukorrad, mil raha tuleb juurde kanda?

Liina ütleb, et kaart annab võimaluse kaugjuhtimise teel hädaolukordi lahendada. “Kui laps läheb sõbra sünnipäevale ja ma olen unustanud kingi osta, siis saan kanda talle lisaraha üle ja öelda, et mine osta ise kingitus või osta kaart, ümbrik ja võta sularaha välja. Kui pangakaarti polnud, oli pidev peavalu sularahaga – paljude jaoks see pole peavalu, aga mina väga sulaga ei majanda,” ütleb ta.

Miks linnast välja elavatel lastel on rohkem raha?

Kiilis elav Mai-Liis ütleb, et tema lapsed käivad koolis 5-6 kilomeetri kaugusel ja põhiline, kuhu raha kulub, on söök. “Koolis saavad nad 11-12 paiku süüa, aga keskmisel lapsel lõppeb kolm korda nädalas koolipäev alles kell 19. Ehk siis reaalselt jõuab koju alles pärast seitset. Tema ostab poest süüa ja midagi panen kaasa ka,” selgitab ta. “Teistel on veidi kergem, aga enne 14-15 ei jõua mitte keegi koju, pigem ikka 17.”

Ka Liina kinnitab ka, et kaugemalt tulijatel on rohkem raha. “ma lapse jutust on jäänud mulje, et need lapsed, kes elavad linnast väljas (Murastel, Kosel, Pirital) ja kes on õhtuni linnas trennides, siis nendel on ikka teised summad mängus – lapse sõnul 20, 25 eurot nädalas.”