Pikk lugu

Linnaametnik Fjuk omavolitseb ja nõuab Viru väljaku ümber ehitamist

Kaks aastat tagasi ütles Taavi Aas: "Peatänava projekt on väljapaistvaim innovatsioon Tallinnas." Muuhulgas annaks see Viru väljaku jalakäijate käsutusse.Foto: Postimees/Scanpix

Mis sest, et on olemas peatänava projekt, Ignar Fjuk tellis uue Viru väljaku planeeringu.

Peatänava projekti peatamine ühistranspordi parema planeerimise varjus on kattevari Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Ignar Fjuki tegevusele, kes omavoliliselt kutsus kokku arhitekte, et need aitaksid teha uue planeeringu Viru keskuse laiendusele ja Viru väljakule.

Seejuures oli Fjuki poolt kokku kutsutud arhitektide kogum ülesande püstitusest sama üllatunud kui meie sinuga, hea lugeja. See oli äärmiselt segane, mingit hanget või ametlikku dokumenti selle kohta teadaolevalt ei eksisteeri.

Aidake, kuidas Viru keskus saaks laieneda

Fjuk rääkis arhitektidele, et jah, meil küll on Viru väljaku planeering peatänava projektis olemas, aga ei tea, kas see ikka toimib? Ja peatänav ja Viru keskus asuvad koos ühel väljakul ja nende vahel pole mingeid ääri. Kui see kõik kõlab segaselt, siis veelkord, arhitektid kinnitavad, et nemad ka ei saanud aru, mida täpselt tahetakse.

Fjuk palus arhitekte konsultantideks, kes aitaksid mõelda, kuidas Viru keskus saaks laieneda ja kuidas see siis saaks kokku Viru Väljakuga.

Mõned nädalad tagasi saidki arhitektid omavahel kokku, üksteisele esitleti viit Viru keskuse laiendusplaani koos Viru väljaku plaaniga. Fjuk ütles, et ehkki tegemist on avaliku ruumiga, peaks need mõtted nüüd Viru keskusega kooskõlastama.

Uut projekti esitletakse nelja päeva pärast

Fjuk kinnitab Geeniusele, et plaanide esitlemine leiab aset juba nelja päeva pärast esmaspäeval. Töid esitatakse vaid eramaade omanikele, keda planeering otseselt mõjutab. Tegemist on kinnise üritusega.

Fjuki tegevus tekitab mitmeid küsimusi: Miks linn tegeleb eraomanikule kuuluva Viru keskuse laienemisega? Miks linn tellib uue Viru väljaku planeeringu, kui selle planeering on peatänavas juba paika pandud? Kas see tähendab seda, et peatänava planeering on lõplikult maha maetud ja seda ei tule?

Vastame järjekorras. 

Viru Keskus on soovinud laieneda juba mõnda aega. On räägitud sellest, et keskuse laiendus võiks olla sujuvalt seotud kohvikute alaga, liikuda edasi linnaruumiks, kus Kaubamaja tänav ja Roseni tänav saavad tänu Viru keskuse laienemisele Viru väljakule avatuks. Näiteks seisab peatänava hankedokumendis: “Viru keskusel on soov ehitada aastaringselt kasutatavad pargiga paremini seotud kohvikupaviljonid.”

Kuidas Viru keskus varem kõrvale jäi?

Seda pole saadud teha, sest linnalt on pool aastat oodatud peatänava osas seisukoha võtmist. Nüüd on Fjuk asunud aktiivselt tegutsema ja sillutab Viru keskuse laiendamisele teed.

Kavakava arhitektuuribüroo tehtud peatänava võidutöö ei arvestanud Viru keskuse laiendusega, kuna Kavakava arhitektide sõnul ei ole nendele antud lähteülesandes. Kui nüüd keskuse laiendus lauale kerkis, lubati Kavakava omad algselt hindamisse kaasata, kuid tänaseks on see unustatud.

Arvestades, et olulises kohas asuv suur ehitis mõjutab kindlasti linnapilti, peaks linn ja keskus siin kindlasti koostööd tegema, kuid linna asi pole siiski keskuse laiendamiseks välja kuulutada konkursse, sinna osalejaid kutsuda ning neid autasustada.

Võitjat ootab auhind

Võitja, kelle Viru väljaku ja keskuse laienemise plaan kuulutatakse parimaks, saab linnalt kinnitamata andmetel preemiaks 10 000 eurot maksumaksja raha.

Viru keskuse juhatuse esimees Ants Vasar on Geeniusega rääkides selgelt ebarahul peatänava võidutööga, kus Viru keskuse soove üldse arvesse ei võetud.

“Sealt ei saa midagi arvesse võtta,” sõnab Vasar. “Seal oli hotelli ette planeeritud über-suur jalgrattaparkla. See ei ole meie huvides, see ei ole ka linna huvides.”

Kui vaadata peatänava lähteülesannet, siis seal on kirjas: “Peatänav peab sisaldama piisaval hulgal parkimisvõimalusi jalgrattale. Seda eeskätt teenindus- ja kaubandusasutuste läheduses.”

Seda parklat polegi vaja

Nüüd aga ilmus linna poolt Kavakavale ootamatu palve, et nii suuri parklaid pole ikkagi vaja ja tahetakse teistsuguseid. Kavakava vastas, et neil ei ole hetkel midagi planeerida, kuna peatänava projekt pandi linna poolt pausile.

Fjuki poolt kokku kutsutud arhitektuurikonkurss räägib selgelt seda keelt, et Kavakaval pole vaja end enam rattaparkla küsimustega vaevata. Viru Keskus loodab uute ja paremate Viru väljaku ja keskuse laiendamist soodustavate kavadega edasi minna.

Geeniuse küsimus: “Kui linnavalitsuse korraldatud konkursil on mõni töö selline, mis teile väga meeldib, kas seal on võimalus, et võtate selle töö kasutusele ilma, et kuulutate ise uue võistluse välja?”

Ants Vasara vastus: “Ma ei oska sellele küsimusele vastata ilma töid nägemata. Teoreetiliselt on kõik võimalik.”

Udused vabandused ja selged vastuväited

Kogu selle ringmängu tagant paistab linna siiras soov Viru keskusele meele järele olla. Seni linnapea Taavi Aasa ja abilinnapea Kalle Klandorfi poolt välja toodud vabandused, et peatänavat ei saa sellisel kujul vastu võtta, sest arhitektid on suunanud kogu ühistranspordi ühele rajale, mis tekitab väga suured ummikud, kukuvad aga kohe nüüd kolinal kokku.

1. vastuväide: hange nõuab

Peatänava hankes on konkreetselt kirjas, et ühistransport TULEB VIIA ÜHELE RAJALE, sest:

  • Tänavaruumi laius ei võimalda teha eraldi sõiduradu nii trammile, bussile kui autodele, suurema osa ööpäevast seisaksid need rajad tühjana.
  • Ühistransport peab olema autoliiklusest eraldatud sujuvuse ja ohutuse tagamiseks, autode ja busside ruumijagamine tekitab takistusi bussiliiklusele ega võimalda kasutada piisavalt autoliiklust rahustavaid meetmeid.

2. vastuväide: simulatsioon näitab

Peatänava võidutöö tegijad tellisid eskiisprojekti koostamisel omaalgatuslikult inseneriprojektide konsultatsioonifirmast Ramboll Finland mikrosimulatsiooni mudeli, mis näitab ära, kuidas bussi- ja trammiliiklus toimiks uuel peatänaval kõige enam koormatud peatuses ja selle lähedastel ristmikel. Simulatsiooni abil avastati mõningad täiendamist vajavad kohad, mis eskiisprojektis korrigeeriti.

3. vastuväide: analüüs on põhjalik

“Peatänava lahenduste toimivus on kontrollitud maailmatasemel kvaliteediga. Ühtegi Eesti avaliku ruumi või tänava projekti pole ette valmistatud ega analüüsitud sellise põhjalikkusega nagu Tallinna Peatänava projekti,” ütleb linnaliikluse ekspert Marek Rannala.

Lisaks minisimulatsioonile viisid peatänava eskiisprojekti osas analüüsid läbi ka liiklus- ja transpordiplaneerimise inseneribüroo Stratum ja Tallinna Ülikool.

4. vastuväide: tagasiside puudub

Linn ei ole andnud projekteerijatele tagasisidet, miks esitatud analüüsid ja mikrosimulatsioon ei kõlba. “Võidutöö ootab tänase päevani kinnitamist umbmääraste suuliste vastuargumentide tõttu,” sõnab Marek Rannala, kes Kavakava nõustajana mikrosimulatsiooni peatänava tarvis soovitas tellida.

“Sisulisi vastuargumente pole siiani esitatud, on vaid hirmu külvamine: ühistransport läheb umbe.”

5. vastuväide: töötavad näited on olemas

Marek Rannala: “Trammi ja bussi ühispeatus on Tallinnas olemas näiteks Vineeri peatuse näol, töötab. Sarnase ühistranspordi liikumistihedusega ja sarnases kliimas on samasugune lahendus töös näiteks Göteborgis, töötab.”

Pärast kõiki neid argumente tekib küsimus, millele põhineb Taavi Aas, kui ütleb: “See analüüs ei veena, ei ole piisav.”

Aas nõuab ühispeatustele arvutis modelleerimist ja ütleb, et projekti autorid sõdivad sellele vastu. Ometi ei meenu kellelegi, et Kavakava oleks vastu võidelnud.

Suurem peatänava nõupidamine linnapea osalusel toimus 1. juunil. Nenditi, et kolm analüüsi on peatänavale juba tehtud. Sel samal koosolekul määrati, et Tallinna Transpordiamet koostab planeeritava lisasimulatsiooni kohta Kavakavale lähteülesande. Seda pole tänini.

Esmaspäeval esitletakse uusi Ignar Fjuki tellitud Viru väljaku kontseptsioone. Kas see tähendab peatänava projekti lõplikku kõrvale jätmist, ei õnnestunud Geeniusel eile linnalt teada saada.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.