Lugeja kirjutas, et rääkis sellest plaanist oma sõbrannale ja too ütles: unusta ära, sa oled üksi ja lastega, mingil juhul ei ole pank nõus. Tema õde olla selle just paar aastat tagasi läbi teinud – et pinniti ja uuriti, esitati tuhat küsimust ja lõpuks öeldi, et kahju küll, aga ei saa. 

“Ei julge nüüd panga poole pöördudagi, sest kui sealt tõesti eitav vastus peaks tulema, siis …” pihtis naine. “Kaalusime esialgu ka varianti, et mees maksaks seda laenu edasi ja mina tasuksin talle need laenumaksed, aga nii siiski ei saa, sest ta tahab endale kodu soetamiseks uue laenu võtta. Mul on kindel töökoht, korralik palk, päris kindlasti saaksin laenumaksega hakkama – kas tõesti on võimalik, et pank keeldub?”

Pangad annavad lootust

 „Kodulaen on väga pikaajaline ning ette võib tulla igasuguseid olukordi ja toodud näide on üsna tavapärane,“ ütleb Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma. „Kui laenulepingusse jääva laenusaaja sissetulek on piisav laenu tasumiseks, siis teise laenusaaja vabastamine on siiski võimalik.“ 

Samas juhib pank tähelepanu, et inimesed võiks asjade sellise käigu puhul ka omandi ümber vormistada.

„Lisaks on üks nüanss, mis üsna eluline,“ märgib Pärgma. „Nimelt: see laenusaaja, kes lepingust välja astub, võib soovida oma omandiosast loobumise eest ka raha saada ehk siis müüa oma osa. Kui selline olukord tekib, siis lepingusse jääval laenusaajal võib tekkida vajadus võtta laenule ka lisasumma, et teiselt poolelt vara välja osta. Muidugi peab ka see jääma maksevõime piiresse.“

Ka SEB kinnitusel on laenu ümbervormistamine täiesti võimalik. „Lahutuse korral on võimalik laenuleping vormistada ümber ühele laenusaajale,“ ütleb SEB erasegmendi müügijuht Evelin Koplimäe.

Laenu ümber vormistamisel hindab pank selle laenusaaja maksevõimet, kelle nimele soovitakse laen vormistada, seletab Koplimäe. „Oluline on, et sel laenusaajal oleks regulaarne ja jätkusuutlik sissetulek ning kohustused ei läheks sissetulekutega võrreldes liiga suureks.“ 

Laenu ümber vormistamise eelduseks ongi piisav maksevõime, mis võimaldab laenu edaspidi üksinda teenindada, lisas Koplimäe. 

Pangad esitavad ka väga isiklikke küsimusi

Swedbank on oma blogis Kukkur nentinud, et küsimusi tõepoolest esitatakse, ka üsna isiklikke, aga selleks on ka põhjust. 

„Pank analüüsib hoolega, millised on inimese sissetulekud ja olemasolevad kohustused, et veenduda, kas laenukohustus on kliendile ka pikas perspektiivis jõukohane. Seepärast võib pank esitada küsimusi inimese sissetuleku kohta. Näiteks küsida, kas lisaks põhipalgale on perel veel täiendavaid sissetulekuallikaid,“ kirjutatakse blogis.

Kui sissetulek on kuude lõikes kõikuv, siis selgitatakse välja selle põhjus. Väljaminekuid analüüsides võetakse arvesse ka kohustusi, mis võivad kliendil olla teiste inimeste ees. Kui maksad regulaarselt teisele eraisikule raha, võib see tähendada, et tegemist on näiteks eraisikult laenatud raha tagasi maksmisega ning pank võib uurida, mis maksetega on tegemist.

Väga oluline, märgitakse blogis, on panga jaoks ka inimese võimekus laenukohustuste kõrvalt säästa: „Kodulaen on pikaajaline kohustus ja pangale on oluline olla veendunud, et klient saab hakkama ka siis, kui tema majanduslikus olukorras toimuvad ootamatud muudatused, näiteks väheneb sissetulek või pere suureneb ja igapäevakulutused kasvavad. Oluline on mõista, kas ollakse harjunud säästma või pigem kulutatakse kõik ära. Isegi kui sissetulek on piisavalt suur, kuid ei säästeta, siis tuleb aru saada, millele raha kulub ja kas täiendava suure laenukohustuse võtmine on mõistlik.”

Muu hulgas võib pank uurida ka seda, kust pärineb omafinantseeringuks kasutatav raha. Selline küsimus võib tulla ebameeldiva üllatusena – see on ju minu raha, miks pank selle kohta infot pärib? Selliseid küsimusi ei tasu karta. See ei tähenda, et pank klienti milleski kahtlustab. Laen on suur kohustus ja vastutus mitte üksnes kliendi, vaid ka panga jaoks. Just sellepärast küsitakse ka mõnevõrra ebamugavaid küsimusi.