õrdsete palkade puhul võime naistena süüdistada riiki, meesülemusi ja saatust, kuid ega see meile palka juurde ei too.

On aga palju, mida meie, naised, ise saame teha, et Eestis haigutav palgalõhe poleks Euroopa suurim.

Teeme lihtsa testi. Vasta kõigile küsimustele “jah” või “ei” ning loe lõpus tulemused kokku.

1. Oled omandanud hariduse “pehmetes valdkondades” ehk sotsiaalteadused, haridus, kunstid vms?

2. Praegu töötad oma erialal “pehmes valdkonnas” ja tunned, et uuesti õppima minek oleks liiast?

3. Töötad spetsialisti või osakonnajuhina, aga mitte tippjuhina?

4. Saad oma mehest vähem palka?

5. Kahtlustad, et saad samal ametipulgal töötavast meeskolleegist vähem palka?

6. Teie asutuses on palgad salastatud, sa ei julge oma kolleegidega sel teemal vestelda?

7. Kui läksid pärast vanemapuhkust tagasi tööle, siis olid nõus jätkama sama palgaga, mida teenisid enne?

8. Kui läksid pärast vanemapuhkust tagasi tööle, siis olid nõus palgakärpega, sest kodus olles kaotasid osa oma kvalifikatsioonist?

9. Kui vahetasid töökohta, siis olid nõus madalama palgaga, sest hingerahu ja võimalus rohkem panustada kodusesse ellu, olid selleks piisavad põhjused?

10. Olid lapsepuhkusel rohkem kui aasta?

11. Ei teinud lapsepuhkusel olles kordagi ühtegi tööalast kohtumist, ei lugenud erialast kirjandust, ei hoidnud end vahepealsete arengutega tööl kursis?

12. Kui su partner palub luba kauem tööl olla, siis annad kergelt järele, mis sest, et ka sinul olid omad plaanid?

13. Ohverdad oma hobid selleks, et lapsed jõuaksid õigel ajal lasteaiast/koolist koju?

14. Kui laps jääb haigeks, siis jääd alati sina temaga koju?

15. Palgaläbirääkimistel jääd nõusse palgaga, mis sulle pakuti?

16. Kui palgaläbirääkimistel pole ülemus nõus sinu poolt palutud palgaga, nõustud kergesti väiksema numbriga?

17. Loobud lugemisest, sest töö- ja koduste ülesannete kõrvalt sul pole selleks enam aega?

18. Loobud õhtustest või nädalavahetusel toimuvatest komandeeringutest/kolleegidega koosviibimistest, sest sul pole selleks aega?

19. Loobud puhkusereisist, sest oled niikuinii vanemapuhkusel ja lastega koos poleks see ju mingi puhkus, ja lased mehel üksi minna – las keegigi naudib vaba aega?

20. Oled vabatahtlikult võtnud enda peale kõik kodused tööd alates toidu valmistamisest ja pesu pesemisest, lõpetades lastega koos õppimise ja neile õhtu unejutu lugemisega?

On ilmselge, et mida rohkem said “jah-e”, seda suurema tõenäosusega oled sina see, kes teenib 25% vähem palka kui samal astmel töötav meeskolleeg. Kurb uudis on see, et mitte midagi sinu palgaga ei muutu, kui sa iseennast ei muuda.

Küsid: aga kuidas? Iseennast kehtestades. Iseennast austades. Võtame mõned keerulisemad juhtumid.

Juhtum nr 3: Töötad spetsialistina või keskastmejuhina.

Kui teie asutusele uut juhti otsiti, kas sa siis kandideerisid? Andsid teada, et võiksid ise selleks sobiv olla? Statistika näitab, et juhtide seas on naisi 39%, nii et siin on meil kõvasti arenguruumi.

Praeguse aja globaalne staarmõtleja Jordan Peterson juhib naiste rolli mõtestades tähelepanu, et enamik naisi teeb teadliku valiku mitte töötada 80 tundi nädalas, mida tippjuhiks olemine nõuab. See võib olla õige. Siin on siiski üks “aga”, mis räägib naiste juhtival kohal töötamise kasuks.

Naistel tuleb läbi elu opereerida pidevalt mitme asjaga korraga ja laste sündides õpivad paljud neist oma aega veelgi efektiivsemalt planeerima. Need asjad, millele mees kulutaks kolm tundi, suudab efektiivne naine ära teha tunniga. Sest ta teab, et muidu ei jõua ta oma joogaklassi ega lasteaeda õigeks ajaks.

Naised õpivad paremini delegeerima ja on efektiivsemad meeskonnatööd tehes, sest muidu neil ei jääks lihtsalt iseenda jaoks üldse aega.

Juhtum 7: Läksid pärast vanemapuhkust samale palgale tagasi, mis teenisid enne.

Ega see muidugi nii lihtne ei ole, et davai, ma sain lapse, makske mulle nüüd 5% palka juurde. Pead ise olema natuke tööd teinud. Väikelapsega kodus olles on kindlasti hästi palju asjatoimetusi, kuid kindlasti on ka vahepeal igav. Selle vastu aitavad suurepäraselt erialakirjandus, artiklid, raamatud, uuringud, loengud internetis jne.

Kui vähegi suudad, siis planeeri igasse nädalasse 1-2 töökohtumist. Sa ju enam-vähem tead, millal laps magab lõunaund? Saad ta siis sobivalt unne kärutada ja kohviku akna taha jätta, samal ajal kui end erialaselt käigus hoiad.

Ausõna, keegi ei pahanda, kui peate selle koosolekuga 20 minutit hiljem alustama või 20 minutit varem lõpetama, sest laps ei tahtnud magama jääda või ärkas varem üles. Olen ise proovinud. Kes ikka veel ei usu, mõelge Mailis Repsi peale.

Juhtum 13: Ohverdad oma vaba aja ja hobid pere üldise heaolu nimel.

Kui sa ise ei seisa enda eest, kes siis seda veel teeb? Kui sul oli õhtuks ette nähtud treening, siis palu sel ajal partneril koduste asjade eest hoolt kanda. Järgmisel õhtul vahetate.

Küsid, kuidas see puutub palgalõhesse? See on seotud sinu enesekindlusega. Kui saad teha neid asju, mis sulle meeldib, laadida päevaemotsioonid treeningusse või jalutamisse või lugemisse, siis oled endaga rohkem rahul, oled ise paremas tasakaalus ja sellest võidavad lõpuks kõik.

Lugesin kunagi ühte artiklit, kus kahe lapse ema jättis teatud päevadel oma lapsed lasteaeda valverühma lihtsalt selleks, et pubis sõpradega kokku saada.

Võite panna seda ju talle pahaks, aga ta tegi seda teadlikult selle pärast, et see aitas tal säilitada vaimset tasakaalu. Pärast seda tunnikest pubis läks ta suure rõõmuga lasteaeda, korjas oma pudinad sealt kokku ja nautis täiel rinnal pereelu.

Ma ei taha kedagi hurjutada. Kardan lihtsalt, et äkki me, naised, ise ei teadvusta endale piisavalt sageli, et on palju asju, mis meie elukvaliteeti võiks tõsta. Ja ma ei räägi siinkohal vaid palgatõusust, vaid üldisest heaolutundest. , sest me elame oma elu täisväärtuslikult ja juhime seda ise.