takse, et Eesti on nii väike riik, et siin mingil juhul ei tule loole miljon kuulamist. See on vale. Seda on tõestanud kas või Shanon ja Nublu. Nad oleks ammu jõukad, kui nad ei istuks ainult YouTube’is.
Eesti probleem seisneb selles, et enamik inimesi kasutab tasuta teenust nimega YouTube. See on paratamatus, millega tuleb Eestis muusikat tehes arvestada. Vaata, kui palju Shanonil, Taukaril või Nublul seal vaatamisi! Shanoni lool “Varbad liivas” on seal 3,2 miljonit vaatamist. Nublu “Mina ka” laulul 2,8 miljonit.
Jah, YouTube maksab ka loo autoritele midagi, aga ligi 20 korda vähem kui Spotify.
Miljon kuulamist = 2500 eurot
Kui need kuulamised oleksid Spotify’s, siis teeniksid nende lugude autorid ehk artistid tuhandeid eurosid.
Spotify valem pole nii lihtne, kui Rahageenius varem kirjutas. Laias laastus saab artist 0,01 senti ühe mängukorra pealt, aga reaalsuses on koefitsent igal maal veidi erinev. Rootsis on Spotify kuutasu inimesele tsipa kõrgem kui Eestis ja kasvõi seda võetakse arvesse. Samuti arvestab Spotify seda, kas inimene kuulab tavalist Spotify’d või Spotify Premiumit.
Spekulatiivne, aga väidetavalt saab artist nii miljoni kuulamise pealt 2500-3000 eurot.
Vaata nüüd neid YouTube’i numbreid ja arvesta:
Nublu “Öölaps” 2,5 miljonit = Spotify’s oleks see ca 6000-7000 eurot.
Nublu “Mina ka” 2,8 miljonit = Spotify’s ca 6000-7000 eurot.
See tähendab, et need kaks lugu oleks tänaste YouTube’i numbritega Spotify’s teeninud ligi 14 000 eurot!
Eesti muusik ei virele vaesuses
Tomi Saarinen, Sony Musicu Soome marketingu direktor sõnas, et sama periood, mis meil praegu Eestis, kus artistid toovad välja kui vähe nad on Spotify’st teeninud, elati neil Soomes viis kuni kümme aastat tagasi läbi.
Hetkel läheb Soomes viies aasta, kus digitaalne muusikakuulamine kasvab. 80% muusikast tarbitakse Soomes digitaalselt, sellest suur osa justnimelt Spotify’s.
Ei ole harv juhus, kui Soome artist saab 10 miljonit kuulamist. Eelmiste spekulatiivsete arvestuste taustal teeb see 30 tuhat eurot. Muidugi ei juhtunud ka Soomes see üleöö, artistid pidid teadvustama endale, mis Spotify on ja kuidas kuulajad sinna saada.
Oluline teenistuste puhul on ka vahet teha fonogrammitootjal ja autoril. Nublu on näiteks ise nii autor kui fonogrammitootja, Liis Lemsalu puhul nii pole. Spotify’st paremini pigem teenib fonogrammitootja.
Muusikutele ei pea kaasa tundma
On vale arvata, et Eesti muusikud nüüd virelevad vaesuses, sest neilt on kõik autoritasud ära võetud. Meie muusikatööstus on tegelikult täiesti arvestatav koht. Inimene, kes kuulab muusikat, ei peaks aga kogu aeg kaasa tundma meie muusikutele, et kui ma nüüd plaati ei osta, siis nad, vaesekesed, midagi ei teenigi.
Toome võrdluse online-meedia artiklitega. Kui inimene loeb online‘st, kas või siit samast Geeniusest, tasuta artiklit, siis ta ju enamasti ei mõtle selle peale, kuidas ajakirjanik oma palga välja teenib.
Miks siis inimene, kes kuulab muusikat, peaks muusiku palga pärast muretsema?
“Meie artistid peaksid ise kommunikeerima Spotify’d – selles osas on palju jäetud tegemata. Seda ei saa teha keegi nende eest,” ütleb Toomas Olljum, label’i Made In Baltics juht
Spotify ei vähenda plaadimüüki
“Näiteks, kui me andsime Draakonitega välja nende kolmanda albumi “Circles”, siis tegime teadlikult Teliaga koostööd ja kõva häälega ütlesime, et kuulake meid Spotifyst. “Circles” müüs sellest hoolimata üle 5000 koopia.”
Ewert&The Two Dragonsi varasem album “Good Man Down” müüs ligi 15 000 plaati.
Vaatame taas Soome näiteid. Enne Spotify tulekut toimus Soomes võib-olla üks kohaliku artisti suure areeni kontsert kümne aasta peale. Nüüd on neid praktiliselt igal nädalal.
“50% muusikast, mida Soomes Spotify’s kuulatakse, on kohalik. See on peaaegu nagu Põhja-Koreas!” naljatleb Saarinen.
Digitaalne muusika levik toob suured kontserdid
Olljum toob samaväärse näite Eestist. Kaks aastat tagasi oli esimene kohaliku artisti suure areeni kontsert – Ewert & The Two Dragons. Alternatiivmuusikat mängiv ja inglise keeles laulev kohalik artist suutis Saku Suurhallis korraliku piletimüügi teha.
Sel aastal on aga juba neli kohalikku suure areeni kontserti: Anne Veski, 2Quick Start, Kadri Voorand ja Tommy Cash.
“Pole mingit kahtlust, et teie muusikatööstus liigub üles!” innustab Saarinen. Spotify ei sureta kohalikku muusikat välja, vaid hoopis hoogustab seda.
Artistid peavad lihtsalt ümber harjuma, et klassikaline ärimudel “tegin 10 000 euro eest plaadi ja tahan selle nüüd plaadimüügist tagasi saada” on surnud.
Ootame Eesti masse
Tasapisi on näha, et üha enam noored kuulajad avastavad enda jaoks Spotify võlusid. Näiteks, erinevalt YouTube’ist ei jää muusika vait, kui sa parasjagu nende saidil ei viibi. Samuti vanem põlvkond saab üha enam aru, kui mugav sealt on muusikat kuulata.
Soomlaste eelmise aasta üks edukamaid bände Haloo Helsinki! viimane album tegi Spotify’s ligi 40 miljonit kuulamist kogu albumi peale kokku. Lisaks müüs bänd ka 20 000 füüsilist plaati. Selle näitega tahab Saarinen ümber lükata väite, et Spotify suretab füüsilise plaadimüügi.
Arvestades Soome Spotify kasutajate hulka, võiks ka Eestis olla suhtarvuliselt 200-300 000 Spotify kasutajat. Ühtlasi oleks meil vaja ka kohalikult kureeritud playlisti, mis uued palad kohe näiteks igal reedel kasutajate ette toob. Kõik see ei juhtu üleöö.
Kuid vastupidiselt hetkel levinud halale, et Eesti muusika on nüüd surnud, on Soome muusikatööstur risti-vastupidisel arvamusel. Digitaalne muusikaturg on tõusujoones ja annab uusi võimalusi kohalikele artistidele.
